Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
40 000 inimest leidis endale taas töökoha
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul kahanes tänavu esimesel poolaastal oluliselt pikaajaliste töötute osakaal, mis näitab, et nad on tööellu tagasi pöördunud. Kõige kiiremini kasvas tööhõive Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal.
"Seal on seni inimeste aktiivsus olnud kõige väiksem, kuid nüüd paistab, et just seal on kõige rohkem taas tööturule tulijaid," ütles Kaasik. Ta lisas, et kuna näiteks Lõuna-Eestis on jätkuvalt palju inimesi, kes ei pole huvitatud töö tegemisest, ei näe Eesti Pank, et tööhõive kriitiline piir oleks ületatud ning uusi töökäsi enam poleks kusagilt võtta.
Tööturuameti andmeil ei käinud selle aasta teise kvartali seisuga 15-74aastastest (õpilased, pensionärid, kodused, heitunud inimesed) eri põhjustel tööl 356 000 inimest. Statistikaameti andmeil on praegu heitunud ehk kaotanud lootuse töö leida umbes 5600 inimest. Eelmisel aastal oli heitunud inimesi ligi 15 000 ehk vahepeal on lootuse töö leida saanud tagasi Paide linna täis rahvast ehk 10 000 inimest.
Keskmine palk kasvas selle aasta esimeses ja teises kvartalis vastavalt 15,7 ja 15 protsenti, mis oli rohkem, kui Eesti Pank prognoosis. Palgakasv on olnud ligi kaks korda kiirem kui tootlikkuse kasv ning sellega suureneb risk, et kiire palgatõus hakkab senisest rohkem mõjutama inflatsiooni, rääkis Kaasik. Nimelt on seni Eesti kiire inflatsiooni taga olnud suuresti kütuse hinna tõus, kuid kiire palgatõusu tingimustes kallinevad ka teenused ning see omakorda mõjutab üldist hinnatõusu.
"Sisemaised inflatsiooniriskid on oluliselt suurenenud viimase poole aastaga ning seda just teenuste hinna tõusu tõttu," ütles Kaasik.