Politseijuhtide valus konnasilm

Oviiri hinnangul oleks riigile tulnud pikas perspektiivis oluliselt soodsam ise maja ehitada, selle asemel et seda Mati Tusovi firmalt OÜ Randol rentida. Rendilepingu sõlmimisel aastal 2003 kuulus hoone veel Oliver Kruuda ettevõttele Kalev. Tusov on Kruuda äripartner.

Hoones asuvad Tallinna politseiprefektuur, politseiamet ja piirivalveamet, kokku läheb aastas maksumaksja taskust Tusovi arvelduskontole 39 miljonit krooni. Lepingu teeb huvitavaks sinna 2004. aastal lisatud punkt, et riik kohustub 11 aasta renditulud tasuma ka siis, kui kavatseb jõustruktuurid enne lepingu lõppu majast välja kolida.

Oviiri arvutuste järgi oleks sama suure maja ehituseks kulunud 181,9-217,2 miljonit krooni. Samas läheb eeldusel, et Tusovi firmaga lepingut ei katkestata, politseimaja 20aastase üüriperioodi jooksul maksma 775,2 miljonit krooni. Puhast renditulu, millest on maha arvatud kommunaal- ja halduskulud, saab maja omanik Oviiri arvutuste järgu 270,8 miljonit krooni.

Isegi kui krundi omandamise kulude tõttu oleks soetusmaksumus ületanud üürikulude nüüdisväärtuse, olnuks riigikontrolli hinnangul kasulikum hoone osta.

"Nende lepingute tekkimise asjaolud pole läbipaistvad. Miks sõlmiti just taoline leping? Miks just sellega ja miks just sellised summad kujunesid välja? Niisugused protsessid peaksid olema maksumaksjale selged," lisas Oviir hilisemas vestluses.

Tollane siseminister ja lepingu taga seisnud keskerakondlane Ain Seppik tegi riigikontrolöri hinnangu maha. "Ei, ma ei nõustu selle väitega. Riigikontrolör hindab nelja aasta taguseid asju ja seda ainult rahas. Riigikontrolör ütleb: jah, te oleksite pidanud maja ehitama. Paraku ei saanud tol ajal, kui küsimus oli politseinike palkades ja märulipolitsei loomises, oma maja ehitada," ütles Seppik.

Oviir ei ole rahul ka samale krundile kavandatava sisekaitseakadeemia ehitamise skeemiga, kus sisuliselt kasutatakse seadusega keelatud kapitalirenti. Sisekaitseakadeemiale tahetakse õppelinnak rajada skeemi järgi, mille kohaselt ostetakse riigile maa, seatakse sellele arendaja kasuks minimaalse tasu eest hoonestusõigus ning lepitakse kokku hoonestusõiguse alusel krundil paiknevate või sinna rajatavate hoonete pikaajaline üürimine ning väljasostmine üüriperioodi lõppedes.

"Formaalsel vaatlemisel ei saa välistada turuhinnale vastava väljaostuhinna tasumist ehk sisuliselt investeeringu kahekordset kinnimaksmist," nentis Oviir.

Kalevi omanik Oliver Kruuda märkis, et ta tegi kolm aastat tagasi lihtsalt siseministeeriumile hea pakkumise. "Lubja tänava maja oli varisemisohtlik ning seal minu teada inimesed sees töötada ei tohtinud," meenutas Kruuda. "Politsei põhikirjas on riigikodaniku kaitsmine, mitte kinnisvara arendamine."

Rendilepingu sõlmimise ajal Tallinna politseiprefektiks olnud praegune siseminister Kalle Laanet viibis eile Sloveenias. Laanet vabandas, et tiheda päeva tõttu ei saa ta kiirustades küsimustele vastata.

Riigikontrolli analüüs näitas, et riik on sõlminud äriühingutega ruumide üürilevõtmiseks lepinguid, kus on riigile kahjulikke tingimusi. Näiteks on tavaline mitme aasta üüri tasumise nõue üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral, üürihinna iga-aastane automaatne liigne tõus või üürilevõtja kohustus teha üüritud ruumides hooldusremonti.

Riigikontroll leidis ka tõsiseid puudusi üürilepingu sõlmimise protsessides ja sellele eelnenud majanduslikes analüüsides. Nii tekkis kahtlus, et riik on mõnda pakkujat põhjendamatult eelistanud.

Autor: Gert D. Hankewitz