Töötu õpib tööl käima

"On inimesi, kes siiamaani harjutavad ja jäävadki harjutama, kuid töömeest ei saa neist kunagi," tõdes MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus (JOAK) juhataja Märt Jallakas. JOAK oli üks esimesi, kes hakkas euroraha toel töötutele koolitusi korraldama ning neid töökoha leidmisel nõustama.

Tööharjumust õpivad Jõgevamaa töötud suvel valdades heakorratöödel ning sügisest kevadeni töötubades käsitööd tehes. Jallakase sõnul on kahe aasta jooksul projektis osalenud 385 inimest, kellest tänaseks on endale pideva töökoha leidnud 118.

Alates selle aasta algusest rahastab tööharjumuse omandamist ka tööturuamet, mille eelarves seisab sellel real 3,2 miljonit krooni. "Kohtadel pole piisavalt partnereid, kes seda teenust osutaks," põhjendab tööturuameti peaspetsialist Kadri Jäätma, miks on tänaseks suudetud kulutada vaid kolmandik eelarves rahast. Augusti lõpuks oli kolmekuulise tööharjumuskoolituse läbinud 280 inimest. Aktiivseim teenuse osutaja tööturuametile on Tapa linnas tegutsev MTÜ Jeeriko.

Jõgevamaal Saare vallas Voorel asuva JOAKi ligi paarikümnest inimesest koosnevast kollektiivist on peaaegu kõik ka ise kunagi töötud olnud. Enamikul sai töö otsa siis, kui kohalikud majandid pillid kokku panid. Näiteks naiste töötoa juhendaja Evelyn Suits oli kolm aastat tagasi veel töötu, läbis tööharjutuskursused ning õpetab nüüd ise töötutele naistele käsitööd.

Puutöötoa juhataja Endel Ant, endine farmimehaanik ütleb, et tema laseb töötutel tööharjumusi omandada puitdetaile lihvides või laastukorve punudes. "Sae ja höövli juurde ma neid siiski ei lase, sest neil pole tervisekindlustust ja nad võivad kallid riistad tuksi keerata," lisab Ant.

Heitunud töötu vajab tuge, et temas tekiks soov painajalikust olukorrast välja rabeleda ja end taas töötegijana maksma panna, on MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse (JOAK) projektijuht Kristina Kaur veendunud.

Varem ise viis aastat töötute nimekirjas olnud Kaur on MTÜs töötutega tegelemisel läbi teinud kõik etapid alates juhendajast kuni projektijuhini.

Ta räägib loo 45aastasest, lahutatud nelja lapse emast Liiliast. Kui aktiviseerimiskeskus käivitus ja Kaur Pala vallas tugiisikuna tegutsema hakkas, puutus ta tihedalt kokku juba kuus aastat vaid juhutöödest elatunud Liiliaga. Liilia tahtis õppida siseviimistlejaks. Et naine saaks osaleda kolmekuulisel kursusel Põltsamaal, võttis Kaur nii kauaks Liilia alaealise lapse enda juurde. Nüüd on Liilia üle aasta ehitusfirmas töötanud. Tema korteril on uued aknad ja uksed ees ning üürivõlg ammu unustatud.