Kool, milles tahaks õppida igaüks

Tiina Kolk 27. oktoober 2006, 00:00

Helge päikeseratta idee vormisid hästi toimivaks koolimajaks arhitektid Eero Endjärv, Raul Järg, Priit Pent, Illimar Truverk ning sisearhitektid Kristi Lents ja Hannelore Pihlak ja see tõi 2003. aastal koju ka avaliku arhitektuurikonkursi võidu.

"Kui tavaliselt on hoonel neli külge, siis Viimsi koolil on neid 105," nendib arhitekt Illimar Truverk. Sirged seinad vahelduvad suurte akendega, neid rütmivad nurgad, liigendused ja viltu hoidvad küljed. Ehitise huvitav välimus viitab samasugusele sisemusele.

Maja teeb eriliseks selle südame moodustav avar kõrge klaaslae ja veeseinaga aatrium. Siit hargnevad kiirtena hoone teised mahud - algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi ruumid, omaette plokk kaunitele kunstidele: muusika- ja kooriklassid, aula ning eraldi spordikompleks. "Need on kui mandrid, mille vahele on lõhed jäetud, et võimalikult palju valgust päikese liikumisteel majja tuleks," selgitab arhitekt. Lõhedes asuvad väiksemad ja suuremad siseõued, kus on muruplatsid, mänguväljakud, parklad jms.

"Maja projekteerima asudes jagasime töö omavahel ära - kes tegi gümnaasiumi, kes spordikompleksi, kes trepid jne. Näiteks Raul Järg sai gümnaasiumi osa, sest tal oli juba 21. keskkooli juurdeehitusest analoogse tsoneeringu kavandamise kogemus olemas. Aatriumi ja mudilaste osa, millega oli üksjagu nuputamist, lahendasime koos," meenutab Truverk.

Sisearhitektide eesmärgiks oli kasutada betoonmaja interjööris võimalikult naturaalseid materjale - puitu, klaasi, looduskivi. Aatriumis kui hoone kõige tähtsamas osas on kõik need ka rakendust leidnud: siin on sümpaatselt eksponeeritud haljast betooni koos liimpuittaladega, klaasi laes ja rõdupiiretes, looduskivi põrandal ja veepannoo foonil, siin kujundavad trepid ja ülekäigud võluva ruumipildi. Looduslikud materjalid loovad rahuliku ja sooja taustsüsteemi, mille foonile on värv toodud sisustuselementidega. Aatriumis ristuvad liikumisteed, siit saab raamatukokku, siia ulatuvad riivamisi koolipere kohtumispunktid - garderoob, söökla ja aula. "Rahvarikaste ürituste puhul on võimalik eraldavat siirdseina n-ö kokku voltides aulat aatriumisse avardada - nii ei jää keegi ukse taha," märgib Kristi Lents.

Koolimaja algklassidele mõeldud ruumid üllatavad oma läbimõeldud lahendusega. Kõigepealt on väikestel koolijütsidel omaette sissepääs, kus neid juba uksel võtab vastu koolitädi. Igal klassil on oma kompleks garderoobi, mängu-puhkenurga ja klassiruumiga. "Klassi tagaseinas on kapirida, kus igal õpilasel oma koht, et nad ei peaks kogu aeg kõiki asju kooli ja siis jälle koju tassima," tutvustab sisearhitekt Pihlak. Puhkenurga mööbel on lastepärane: ümmargune laud, mille ääres on värvilised tumbad, kus lapsed saavad joonistada ja mängida.

Mängida võivad nad ka avarates koridorides, kuhu sisearhitektid on projekteerinud eri kujunditena kokku sobitatavaid objekte, mida võib kasutada nii pinkide kui ka laudadena. Esimeselt korruselt pääseb ka algklasside sisehoovi, kuhu on tulevikus rüblikutele ette nähtud mitmesugused atraktsioonid.

Koridoriseinu ilmestavad värvilised paneelid, mis samas ka liigendavad usterida, sest iga klassikomplekti juures on kaks eraldi tualetti. "Et mingit kiusamist ei saaks olla," selgitab Hannelore Pihlak.

Tähelepanu väärib kooli täiuslik valgustusprogramm. Illimar Truverk tunnustab sisearhitektide kindlameelsust valgustustingimuste loomisel, võideldes välja õiged valgustid, mis tagaksid klassiruumide ühtlase ja nõuetekohase valgustatuse. Lisaks arhitektuursele lahendusele, kus valgus tuleb läbi laeavade ja siseakende, on iga ruumi uksekorpuses sissepääsukõrgune aken, mis seob hoone osi omavahel.

Selles koolis on õpetajatel ideaalsed töötingimused. Lisaks suurele õpetajate toale, kus kõik kooli 98 pedagoogi võivad oma õpetajate köögis keedetud kohvi nautida, on neil väikestele gruppidele mõeldud töökabinetid: ruumid puhkuseks, tundide ettevalmistamiseks, koolitööde parandamiseks jms.

Viimsi kooli interjööris köidab stiilne graafiline disain, mis lahendati koostöös brändilooja Identityga. Siseklaasseintele kantud motiivid on inspireeritud kooli logost. Rõõmsat värvimängu pakuvad trepikodade triibulised pinnad ja vanemate klasside koridorides asuvate õpilaste kappide uksed.

Ja nagu ikka - ka selles projektis oli eelarvelisi kärpeid, aga õnneks ei pööranud see kogu hoone kontseptsiooni pea peale. Peamiselt kannatas maastikukujundus, kus realiseerus vaid väike osa plaanitust. Paratamatult tuli töö käigus teha projekti korrektiive. Ära jäeti esmalt madalamate hooneosade murukatused ja murukastid akende all. "Tahtsime, et lapsed tunneksid end kogu majas nii, nagu nad viibiksid esimese korruse tasandil," põhjendab ideed arhitekt Truverk.

Kahju, et õue ei rajatud planeeritud amfiteatrit. Looduslik reljeef seda ju võimaldaks ja kaldteega saaks selle ka aatriumiga ühendada. Kooli ava- ja lõpuaktust oleks ju tore päikesepoolsel õuel pidada. Praegu katab kaldarinnakut roheline muruvaip. Kahju näiteks, et ei realiseerunud idee vedada mudilaste osa linoleumpõrandale värvilisi jooni (vuugitäiteid), nagu algul plaaniti. Nüüd võib kavandatud "põrandagraafikast" aimu saada näidisklassiesiselt alalt. "Keskkooliosas nägime ideaalis väärikat puitpõrandat, tegelikkuses realiseerus see vaid esimesel korrusel," nendib Lents.

"Alati, kui eelarvet peab kärpima, jäetakse kahjuks akustilised meetmed esimesena kõrvale. Viimsi koolis jäeti koridori- ja võimlalagedesse akustiline villaplaat panemata ning nüüd kajab neis ruumides ehk kõvemini," on Kristi Lents nördinud.

Muidu vastab spordikompleks igati tänapäevastele nõuetele. Suure sportmängude võimla kanada vahtrast põrand on rajatud kummipuksidega varustatud prussidele - nii et siin võib rahvusvahelisi võistlusigi pidada. Ujulas on avarust ja õhku, jõusaalis on rohkesti masinaid, väiksemates harjutusruumides saab võimelda, tegelda aeroobikaga jms.

Viimsi koolimajas on mitu arvuti-, muusika- ja kunstiklassi. Eraldi koorilaulusaal ja suur kunstiateljee (auditooriumi ja astmeliselt tõusva põrandaga maalisaaliga) ning mitu väiksemat ruumi, kus tegutsevad huviringid. Tööõpetuse tundide tarbeks on töökojad ja kodundusklassid. Kooli "polikliinikus" abistavad õpilasi arst, logopeed ja psühholoog. Vajadusel nõustavad spetsialistid ka lapsevanemaid.

Kogu selle erilise maja taustal tunduvad optimaalse materjalivaliku ja kauni värvilahendusega ning funktsionaalse mööbli ja moodsa elektroonikaga sisustatud klassid selle majaga kokku käivaks.

Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid demonstreerisid "Päikeseratta" projektiga taas, kuidas hea meekonnatöö tagab suurepärase tulemuse. Arhitektide lennukad ideed on vast valminud koolimajas realiseeritud. Iga fragment selles 18 000ruutmeetrises projektis on läbikomponeeritud nii mõttetasandil kui ka materjalis ning tulemuseks on eriline haridustempel, mida käivad uudistamas kolleegid, arhitektuuriloolased ning haridusametnikud meilt ja mujalt.

"Peamine aga on see, et sellest koolist sirguksid õnnelikud ja tugevad ühiskonnaliikmed. See kool on loodud mõttega, et anda parimad võimalused kasvatada lastes sotsiaalsust," mõtiskleb Illimat Truverk.

Fotod: Meeli Küttim ja Arne Maasik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing