Laupäevaõhtune menupaik Villa Thai

Artikkel

- Uudised
- Heidi Vihma
- 26. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laupäevaõhtune menupaik Villa Thai
Aasia söögikohtadesse satun suhteliselt harva, pole selle maailmajao köögiga eriti sõbraks osanud saada.
Villa Thai menüü on Aasia söögikohtadele omaselt väga pikk, eraldi jaotustes on tai toidud (mõningate vahelepõigetega vietnami ja malaisia kööki), siis tulevad india road. Kõige ees on uudisroad, aga kuna ma nagunii alles teist-kolmandat korda siia sattusin, oli minu jaoks kõik uudis.
Menüüs on kirjas, et tai ja india toite teevad eri kokad. Pean tunnistama, et pole jõudnud tundma õppida ei india ega tai roogasid. Pole kohapeal käinud, autentsust hinnata ei oska ja eriline segatud maitsete armastaja ka ei ole.
Muidugi, kes siis Tom Kha suppi ei teaks, aga see on ju Tallinnas trendiroog, nii et jääb juba kulinaariaväliseks teemaks.
Proovisime Villa Thai menüüdest siira eestiliku sinisilmsusega midagi vähem vürtsikat ja lihtsamat leida.
Pean tunnistama, et nende pikk menüü oli meie jaoks raske lektüür.
Usaldusväärseks alguseks pidasime taipäraseid kala- ja krevetikotlette. Mõlemal pisut kerget köögivilja ja vürtsikat punast kastet lisandiks, nimeks Thod Man Pla ja Thod Man Goong. Krõbedad ja mõnusa maitsestusega, meile meeldisid.
Pearoogadega pingutasime üle, kummalegi eraldi pearoog on liig mis liig. Pärast tugevat eelrooga oleks ühest küllalt olnud.
Aga siis poleks me teada saanud, et ainus asi, mida Villa Thais uskuda ei või, on toitude teravust tähistavad piprad: ilma teravushoiatuseta kalmaar ingveri, küüslaugu, tomati ja koriandriga oli märksa tulisem kui ühe pipraga tähistatud krõbe part tšilli, pärlsibulate, ingveri ja riivitud kookosega.
Mina olin valinud kalmaari just lootuses vähem vürtsikat rooga saada, minu kaaslane aga ühe-pipra-pardi tulisuse pärast. Kui ära vahetasime, olime mõlemad rahul.
Magustoidu leidsime india menüüst - Gulab jamon - kaks väikest kodujuustupallikest siirupikastmes, aga need olid nii magusad, et jätkus mõlemale.
Oli tore leida menüüst nii Tai kui ka India õlut. Mõlemad küll kallivõitu, aga tore, et olemas olid. Ja tõepoolest sobisid need toidu juurde paremini, kui oleks osanud veini sobitada.
Teenindus oli kiire ja korralik. Ei mingit erilist pakkumist, aga ega meil küsimusigi polnud. Menüüst väljavalitu oli olemas ja ilmus lauale päris ruttu.
Olime just õhtusöögi lõpetanud, kui saali ilmus tõmmu mees, oli ta siis omanik või peakokk, kes käis ühelt laudkonnalt uurimas, kas nad ikka toiduga rahule jäid. Võib-olla olid need tõesti stammkunded, aga oleks ju võinud ka mõnele teisele laudkonnale tähelepanu pöörata.
Küünlad ja idamaine butafooria, mõõdukas valitud taustamuusika - mõnusalt hubane oli.
Villa Thai oli laupäeva õhtupoolikul rahvast täis, kella seitsme paiku tekkis ukse juurde juba vabanevate kohtade ootajaidki. Üllatav oli näha siin nii palju lastega peresid. Kaasa oli võetud nii paariaastasi kui vanemaid, ka kõige väiksemate ninad ulatusid lastetoolides istudes lauani ja kõik paistsid rahul olevat.
Just nüüd sügisel olla siinsed õhtud rahvarohkemaks läinud - kehva ilmaga enam südalinna ei kiputa.
Hetkel kuum