Viinist leiab soojust ka hilissügisel

Susan Lahesalu 27. oktoober 2006, 00:00

Ilusad pargid, kaunis arhitektuur, Viini ooper, kuulus Musikverein, Viini metsad, viinamarja-istandused, saar Doonaul... Viinis on palju vaadata, kogeda ja kuulata.

Kuna Viin asub kõikide tuulte ristumiskohas, on ilm seal väga muutlik. Nagis peab olema kogu aeg jakk tuulisemaks ja jahedamaks ilmaks ning vihmavari. Nagu üks mu inglasest sõber ütles, on Viinis on-off-tüüpi ilm: jakk selga, jakk maha.

Oktoobris on ilmad Viinis nagu Eestis septembri alguses. Ka novembris on seal valdavalt soe ja päikeseline. Novembrist märtsini suigub linn vaiksesse talveunne ning kogu elu kolib ümber siseruumidesse ehk klubidesse, pubidesse ja kohvikutesse.

Mida Viinis teha? Kõigepealt tasub soetada piletiautomaadist metroopilet. Müüakse tunniseid, 24 tunni, 72 tunni ja nädalapileteid. Lennujaamast linna sõidab rong S7, minge näiteks peatusesse Wien Mitte ja sealt edasi rohelise metrooliiniga U4 peatusesse nimega Stadtpark.

Kui teil pole lennukilt tulles kaasas suurt pagasit, võitegi esimese jalutuskäigu teha sealsamas linnapargis. Sellest pargist olete kindlasti näinud pilti kuldse viiuldajaga, kes on papa Strauss isiklikult.

Tiir pargile peale tehtud, võib puhata jalga Ringi-äärses välikohvikus või minna edasi Kärtnerstrassele, kus on vist küll iga viie meetri peale üks kohvik.

Välikohvikus tasub võtta üks hõrgutavatest kookidest (traditsiooniline on Sacher-tort või õunastruudel) ning kohvi (Viini spetsialiteet on piimakohv Melange) ja lihtsalt harjuda linnaga: nautida päikeselist ilma, arhitektuuri, poeaknaid, möödasagivaid inimesi.

Kindlasti märkate menüüs sõnapaari mit Sahne, see tähendab vahukoort. Viinlased armastavad lisada igale asjale törtsu vahukoort. Olge valvsad!

Pubides ja söögikohtades on kombeks tuua enne sööki lauale korvike kuklite ja soolakringlitega. Eestlane tänab ja võtab söögi kõrvale ikka mõne kukli, hiljem on iga kukkel aga arvele juurde lisatud. Tegelikult on menüü all servas väikese kirjaga tekst, mis ütleb, et kuklid on lisatasu eest.

Muide, Viinis jäetakse alati jootraha, et lõppu jääks täissumma või 50 senti. Väiksemate müntidega eriti meelsasti ei arveldata. Kui on soov jätta 9,50 asemel kümme eurot, öeldakse "Das stimmt" ja vastutasuks saab mesimagusa naeratuse.

Kohvikutest on ilmselt kõige ehedam ja kuulsam Schwarzenberg Platzi ääres asuv platsiga sama nime kandev kohvik. Seal armastasid istumas käia paljud tuntud isikud, nende hulgas ka Sigmund Freud. Kelnerid oskavad näidata, millise koha peal üks või teine kuulsus tavatses istuda. Selles kohvikus mängib õhtuti taustaks elav klaverimuusika.

Teine klassikaline koht on hotelli Sacher all olev ehtne Sacher-kohvik, nurgapealne Sacher-kohvik on aga vabama õhkkonnaga. Mõlemas pakutakse kuulsat Sacher-torti.

Kohvikus käidud, suunduge linnaga tutvuma. Kohustuslikud on toomkirik Stephans Dom vanalinnas, keisriloss, parlamendihoone ja raekoda. Nende vahele jäävad ooperimaja, kuhu tasub võimaluse korral minna 40minutilisele ekskursioonile, ja Musikverein, mille kuldsest saalist kantakse üle Viini Filharmoonikute uusaastakontserti.

Viinis on au sees ka iluaiandus ning kohalikud aednikud-floristid näevad kõvasti vaeva, et igal aastaajal oleks linn ilus. Mõnes pargis võib rahulikult piknikku pidada, teistes ei tohi isegi muru peale astuda.

Suitsetada võib Austria pealinnas pea igal pool, nii üllatav, kui see ka pole. Suitsetage nii palju kui tervis kannatab või natuke rohkem... Väga üksikutes kohtades on mõeldud mittesuitsetajatele ning neile on eraldi lauad. Aga isegi need pole suitsetajatest eraldatud: kõrvallaud on suitsetaja oma. Ja ventilatsioon puudub enamasti nii ööklubides, pubides kui ka kohvikutes.

Teine koht suure meelelahutuse kontsentratsiooniga on Donau-insel ehk saar keset Viini läbivat Doonau jõge, kuhu saab metrooliiniga U1. Seal on vee ääres ja kohal tantsuklubisid ning eri maade sööki pakkuvad restoranid.

Vee kohal on avatud batuut niikaua, kuni saarel jätkub melu ning alati võib kohata seal kedagi trikitamas. Saarelt saab laenutada vaikselt liuglevaid mootorpaate või vesijalgrattaid. Tasub proovida öist paadisõitu süsimustal tähistaevast peegeldaval Doonaul.

Viinis on kolm kohta, kus võib pea nõrkemiseni ostelda: Kärtner Strasse, Maria-Hilfe Strasse ja linna piiril eraldi asuv Shopping City. Viimasesse saab tasuta sõita Ikea bussiga. Ja seista tuleb järjekorras! Ärge unustage, et viinlased armastavad järjekordi. Poed on avatud tavaliselt kella 18-19ni, pühapäeval suletud.

Viini tasub minna eelkõige märtsi lõpust oktoobri lõpuni, kuna siis on seal tegevust palju ja ilm on soe. Talvel väärivad kohalesõitmist jõululaadad ning ballid.

Kindlasti käige Schönbrunni lossis, mis oli austerlaste lemmikkeisrinna Sissi (Elizabethi) suvekodu. Ta kujundas ise oma roosiaia ja lasi ehitada loomaaia. Viimase tõmbenumbriks on pandad - väga muhedad olevused, kes ei lase ennast uudistajatest segada.

Kõik loomad, linnud, kalad ja krokodillid on klaasi taga oma peaaegu looduslikus keskkonnas hästi näha. Kui on soov kogu park ja loomaaed läbi jalutada, varuge Schönbrunni jaoks päev. Selles kompleksis on lihtne kujutleda Viini kõrgaegu nende täies hiilguses.

Oktoobris on Viini ümbruses olevates viinamarjaistandustes (nt Kahlenbergis) järelkoristus: sinna võib päikeseloojangu ajal jalutama minna ja möödaminnes noppida koristusest üle jäänud küpseid viinamarju.

Sealkandis olles puhake jalga Heurigenis, kus pakutakse kohalikke veine ja rammusat austria sööki. Kui veinihooaeg on alanud, riputatakse Heurigeni ukse kohale seedriokstekimp. Kahlenbergi tippu ronides avaneb vaade kogu linnale.

Eksiarvamus on, et Austria ja Viin on tohutult konservatiivne ja kuiv kant. Seal leiab igaüks endale midagi. Esmapilgul ei ootakski, et Viinis armastatakse ladina-ameerika tantse. Eriti salsat, mille klubisid on igal sammul. Reeglina on sissepääs tasuta. Kasutage juhust ja osalege tasuta salsakursusel - neid korraldatakse päris tihti ja need on meeleolukad.

Pidutsejaid leiab mitmest klubipiirkonnast. Üks variant on sõita metrooga U6 ja väljuda liini keskmistes peatustes. See liin läbib pikalt ühte silda, silla alla kaartesse on ehitatud mitme peatuse jagu ööklubisid. Trügimine on lubatud, kuid reeglina puudub sellistes kohtades ventilatsioon, seega saab õhk üsna pea otsa või tuleb endale läbi suitsu teed raiuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing