Kümme kõige ohtlikumat online-tegevust

Mariliis Pinn 27. oktoober 2006, 17:24

Enamikul kasutajatel ei ole õrna aimugi,
millised ohud arvuti kasutamisel valitsevad.

Majandusajakirja Forbes andmetel on kümme kõige ohtlikumat tegevust järgmised:

1. Tundmatult saatjalt tulnud e-maili lisade avamine.

Kuigi kasutajaid on korduvalt sellise tegevuse ohtlikkusest hoiatatud, avatakse ikka tundmatuid saadetisi, mis tihti sisaldavad .exe faile, mis võivad rikkuda arvuti või mille abil saab arvuti üle kontrolli võtta.

Kuigi turvatarkvara pakkuja Finjani läbiviidud uuringust selgub, et 93% kasutajatest teab, et need saadetised on ohtlikud, tunnistas 76% neist, et nad alati avavad saadetised, lootes leida naljakaid videoid ja muud huvitavat.

2. Autoriseerimata aplikatsioonide installimine.

Paljudes ettevõtetes on möödapääsmatu MSNi kasutamine. Kuid MSNi turvaaukude kuritarvitamine ainult tõuseb.

MSN ei ole ainus klientide vaheline tarkvara, mida installida. Lisaks on Kazaa ja muud failivahetus programmid.

Nende programmide võrkudes levivad uued viirused eriti kiiresti. Lisaks pääseb nende kaudu arvutile ligi, mille tagajärjel võib lekkida olulist infot.

Parim kaitse selle vastu on, et kasutajad ei oleks arvutitesse administraatori õigustega sisse logitud.

Turvaspetsialistid soovitavad mitte kunagi installida tarkvara, kui sa ei tea mida see teeb.

2. Automaatsete turvaprogrammide välja lülitamine.

Kasutajad lülitavad sageli tulemüüri välja, kuna see ei lase teatud failitüüpe läbi. Iga päev lükkavad kasutajad edasi antiviirusprogrammide uuendamist või salasõna vahetamist.

Kuid need turvasüsteemid just võimaldavad kaitsta arvutit rünnakute ja viiruste eest.

3. Tundmatute saatjate HTML või teksti sõnumite avamine

Kui enamik inimesi teab, et maili lisad võivad ohtlikud olla, siis nad ei tea, et ka HTML mailid võivad sisaldada ohtlikke programme, mis hakavad suvalisel hetkel reklaame näitama, avavad tagauksi arvutisse jne.

HTML failid võivad sisaldada Javascripti või makrosid, millega häkkerid pääsevad arvutile ligi.

Spam tuleb südamerahus kustutada, kui see oli oluline, siis saadetakse see uuesti või isegi helistatakse.

4. Hasartmängud ja porno.

See on vanim interneti kuritarvitamise viis. Inimesed laevad alla pornot ja mängivad hasartmänge.

80 000 töötaja uuritud nädala arvutilogist segus, et 104 221 tundi raisati kahtlastel kodulehtedel.

5. Salasõnade ja paroolikaartide välja jagamine.

Üks inimene kolmest kirjutab oma salasõnad üles. Lisaks jagavad nad oma salasõnu kaastöötajatele, kes need edasi annavad.

Ettevõtted peaks kasutusele võtma biomeetrilised isikutuvastamissüsteemid.

6. Suvaline veebilehtedel ringi kolamine.

Brauserites leiduvad turvaaugud on saanud häkkerite lemmikuks. Nii Microsoft kui Mozilla on viimastel kuudel usinasti veebilehitsejaid paiganud.

7. Avalike ja vanade WiFi võrkude kasutamine.

Vanematesse WiFi võrkudesse on lihtne sisse häkkida, ka avalikes võrkudes on see oht. Häkkerid võivad sinu arvuti viirusesse nakatada.

8. Veebivormide ja avalduste täitmine.

Enamik kohti, mis nõuavad mingeid andmeid, kasutavad SSL-protokolli, et andmed oleks kaitstud.

Inimeste harjumus, kasutada igal pool samu salasõnasid ja kasutajanimesid on veel üks suur risk.

9. Jututoad ja interneti kommuunid.

Kurikaelad võivad koguda tonnide viisi infot, tehes rate.ee sarnastes keskkondades lihtsaid päringuid. Inimesed jagavad usalduslikult jututoas üksteisele saladusi, mis võivad jõuda kolmanda silmapaari ette.

Kõik, mis on internetis kirjutatud, on avalik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. October 2006, 18:25
Otsi:

Ava täpsem otsing