Leedu tööstuspindade turg laieneb kiiresti

Jurate Kavaliauskaite 30. oktoober 2006, 00:00

Leedu tööstuspindade turu laienemine on tingitud pigem kohalike ettevõtete arengust, mitte välisinvesteeringutest.

Analüüs näitab, et investeeringud jaotuvad järgmiselt: 40% turust moodustavad kohalikud ettevõtted, kes seni on tegutsenud kesklinnas, kuid planeerivad kolida äärelinnaaladele.

Liikumine kesklinnast äärelinna on tingitud kasvavatest kinnisvarahindadest kesklinnas, madalamatest üürimääradest ning parematest kommunikatsioonidest äärelinnapiirkondades.

30 protsenti koguturust moodustavad mujalt Leedust pärit ettevõtted, kes kolivad oma tegevusega teistesse piirkondadesse, vajaduses moodsama tehnoloogia ning kvalifitseeritud tööjõu järele.

30% koguturust moodustavad välisettevõtted, kes näevad Leedut kui parimat võimalust liikuda edasi atraktiivsematele turgudele nagu Venemaa, Ukraina ja Valgevene.

Välisinvestorid on huvitatud juba valmisolevatest projektidest, kuid Baltimaades kahjuks selliseid ei leidu.

Välisfirmade poolt eeldatavad tähtajad uutele pindadele sissekolimiseks on Balti riikide arendajate jaoks liiga lühikesed (enamjaolt on tegemist vaid paberil olevate planeerimisjärgus projektidega).

Eesti ja Läti tööstuspargid ehitatakse enamjaolt kohalike ettevõtete vajaduste järgi. Arendajad sõlmivad kliendiga eellepingu ning arendavad objekti nii, et jääks võimalus edaspidiseks arenduseks ja objekti laiendamiseks.

Leedu majanduskasv on toonud kaasa tarbimise kasvu ning prognoositakse ka uute ettevõtete turule tuleku kasvu. Olukord on tingitud riiklikust poliitikast ja maksude vähendamisest.

Välisinvestorid valivad Leedu majandusliku ning geograafilise positsiooni tõttu: Idast pärit ettevõtetele on Leedu Euroopa Liidu platvormiks ja Lääne ettevõtted näevad Leedut kui madalate maksudega riiki ning võimalust pääseda Ida turgudele.

Täna paiknevad tootmis- ja laopinnad suurimate Leedu linnade (Vilniuse, Kaunase ja Klaipeda) tööstusparkides, samuti suurimate maanteede vahetus läheduses ning 15-20 kilomeetri raadiuses kesklinnast.

Praegu on Vilnius tänapäevaste tööstusparkide osas arvuliselt esikohal.

Arvestades 2008.-2010. a tööstusparkide arengut Leedus, saab peamiseks tööstusparkide piirkonnaks Kaunas ja selle lähiümbrus.

Eestis ja Lätis on nõudlus ajakohaste tööstusparkide järele suurem kui pakkumine.

See on ka põhjus, miks paljud lao-, müügi- ja logistikaettevõtted ehitavad vastavalt enda vajadustele omale laohooneid.

Peaaegu kõik 2006. aastal Lätis alustatud tööstusprojektid nimetakse nn rohelise ala projektideks. Antud projektide planeeritud lõpptähtaeg jääb 2007. a keskele ja 2008. a algusesse.

Laohoonete nappus tekitab olukorra, kus ettevõtted kasutavad oma toodete ladustamiseks kõikvõimalikke pindu, mis on saadaval, kuid mis omakorda ei vasta Euroopa Liidu hügieeninõuetele.

Colliers Internationali analüüsi tulemus näitab, et Lätis on nõudluse maht kvaliteetsete laopindade järele järgmise kahe aasta jooksul 500 000 ruutmeetrit.

Mihails Morozovs, Colliers International Baltikumi partner, leiab, et Baltimaadel on üks kindel eelis, arvestades tööstusturu käesolevat arengustaadiumi.

Leedu, Läti ja Eesti saavad luua oma projektid nullist ja teha need vastavalt Euroopa ettevõtete nõudmistele ja vajadustele, omades samas unikaalset geograafilist paiknevust.

Leedu on ainuke riik Baltimaades, kus asuvad aktiivselt töötavad vabamajandustsoonid.

Algselt oli planeeritud arendada kolm vabamajandustsooni territooriumit Kaunases, Klaipedas ja Šiauliais, kuid täna töötavad neist kaks, Klaipeda ja Kaunas. Vabamajandustsoon on väga nõutud piirkond, kuna seal on valmis infrastruktuur: teed ja kommunikatsioonid, ning kehtivad ka maksusoodustused. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on katkestatud ühe uue vabamajandustsooni arendus, kuna on vastuolu Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõuetega. Sellest hoolimata toimub uute vabamajandustsoonide arenduse planeerimine Euroopa Liidu nõuetele vastavalt Panevežyses, Šiauliais ja Taurages.

Klaipeda ja Kaunase vabamajandustsooni strateegilise paiknemise analüüs näitas, et Kaunase vabamajandustsoon on logistiliselt Balti riikide parim, samas Klaipeda vabamajandustsoonil on eelis sadama näol. Kaunase vabamajandustsooni esindaja Vytautas Petružis on kindel, et investeeringud tulevad nii välis- kui ka kohalikelt investoritelt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:22
Otsi:

Ava täpsem otsing