Vanglapood toidab endisi ametnikke

Eelmisel nädalal asus Äripäev uurima, kellel ja kuidas on õnnestunud saada endale poepidamise õigus Eesti vanglates. Teema huvitas meid, sest vangla on poepidajale monopoolne turg.

Selgus, et justiitsministeeriumi kaks endist töötajat on osanikeks firmas, mis viis aastat tagasi toimunud konkursil sai õiguse poeteenust pakkuda. Samad inimesed olid seotud ka konkursi korraldamisega.

Eesti seitsmes vanglas on ligikaudu 4500 kinnipeetavat, mis annab välja väiksema linnakese elanike arvu. Nendest seitsmest kuues on pood. Tallinna, Ämari, Murru ja Harku vanglas pakub poeteenust OÜ VT Marketing, mis sai selle õiguse 2001. aastal. Osaühingu omanikud on võrdsete osadega Kalina Tsarajeva, Sirje Aalik, Viive Toom ning Timo Juhani Vanhanen.

Tsarajeva ja Aalik töötasid poodide operaatori konkursi korraldamise ajal justiitsministeeriumi riigivara osakonna vara ja registrite talituses. VT Marketingi omanikud nad siis veel ei olnud. Tsarajeva oli talituse juhatajana ka neljaliikmelise komisjoni liige, kes otsustas konkursi edukuse üle.

Justiitsministeeriumi kinnitusel korraldas riigivara osakonna vara ja registrite talitus toona konkursi ning koostas rendilepingute tingimused ja muud nõuded poodide operaatorile. Samuti oli neil olemas info osalejate arvu kohta.

Konkursi toimumise ajal oli riigivara osakonna töötajatele ka teada, et nad koondatakse. Nimelt anti ministeeriumi kinnisvara üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja ministeeriumi riigivara osakond kaotati.

Avalikule konkursile saabus toona üksainus pakkumine.

Mõni nädal pärast konkursi tulemuse selgumist lisandusid siis juba justiitsministeeriumist koondatud Tsarajeva ja Aalik VT Marketingi omanikeringi.

"Justiitsministeerium ei olnud teadlik asjaolust, et vahetult pärast koondamist ministeeriumist omandasid K. Tsarajeva ja S. Aalik osaluse OÜs VT Marketing. Kõigi faktide tuvastamiseks ja põhjalikuks kontrollimiseks esitab ministeerium avalduse riigiprokuratuurile," teatas justiitsminister Rein Lang reedel Äripäevale.

VT Marketingi osanike kinnitusel aga midagi taunimisväärset vanglates poepidamise konkursi võitmisega seoses ei olnud.

Küsisin VT Marketingi juhatajalt Viive Toomilt, kas omanikeringi laienemise puhul oli tegemist vastuteenega konkursi eduka läbimise eest. Toomi vastus oli kategooriline: "Ei, mitte mingil juhul ei olnud see nii." Tema sõnul oli Sirje Aalik tema tuttav, kes soovitas tal konkursil osaleda: "Vaata, selline võimalus on, võta osa. Kui käisin pärast konkurssi dokumente saamas, kutsusin naised firmasse tööle. Nad koondati, kuid samas oli neil kogemus vanglatega, minul see puudus."

Ka Tsarajeva kinnitusel võttis Toom ise temaga ühendust ja kutsus tööle.

Eelmisel aastal teenis VT Marketing 15,5 miljoni krooni suuruse käibe juures 750 000 krooni kasumit.

"See on raske leib, mida teenime," ütles Tsarajeva. Tema sõnul tegelevad naised omanikena ise poodide varustamise ning raamatupidamisega. Lisaks on tööl nelja poe peale viis müüjat. Tsarajeva sõnul tohivad nad müüa kaupu piiratud sortimendis ning koguses.

Hoolimata sisuliselt monopoolsel turul tegutsemisest ei ole Viive Toomi sõnul siiski võimalik kaupade hindu lakke ajada, juurdehindlus jääb 15-20 protsendi piiresse. "Vangid virisevad niigi, nad jälgivad hindu väga tähelepanelikult. Kui kaubad on liiga kallid, hakkavad nad mässama," ütles ta.

Naiste sõnul moodustab suurema osa käibest suitsumüük, samuti ostetakse palju kohvi, teed ja komme. Renti maksab VT Marketing Tallinna vanglas 684, Murru vanglas 342, Harku vanglas 219,2 ning Ämari vanglas 312,4 krooni kuus.

"Rent on mõistlik, oleme oma kuludega teinud ruumides ka remondi," märkis Tsarajeva.

Justiitsministeerium kavatseb teha uue vanglapoodide konkursi, mis põhineb täpsustatud nõuetel ja tingimustel. Ministeeriumi kõneisiku Mart Siilivase teatel on uus konkurss vajalik, sest praktika käigus on vanglad nõudmisi täpsustanud.

Tallinna vangla direktori Toomas Malva arvates oleks uut konkurssi vaja konkurentsi tekitamiseks. "Ühe võimalusena võiks kaaluda varianti, et kauplus ei olekski füüsiliselt vangla territooriumil, vaid tegutseks n-ö kataloogi alusel. Sealt saaksid kinnipeetavad endale vajalikku kaupa tellida, mis siis pakitakse ning neile vanglasse toimetatakse." VT Marketingi tegevusega on Malva rahul. "Nendega meil mingeid probleeme ei ole olnud, ka on nad vajadusel olnud meie soovide suhtes paindlikud." VT Marketingi üks omanik Kalina Tsarajeva ütles, et nemad pole uue konkursi tingimusi veel näinud. "Kui näeme, siis otsustame, kas osaleme."

Justiitsministeeriumi andmetel on nii Tartu vanglas kui ka suletavas Pärnu vanglas, kust viimased kinnipeetavad viiakse ära aasta lõpuks, poeteenus korraldatud nii, et vangla pakub seda ise - müüjad on vangla teenistujad ning kaubad hangib varustaja. Viljandi vanglas poodi pole, kinnipeetavate ostusoovid rahuldatakse vangla kaudu Viljandi linna jaekaubandusettevõtetest.

Tartu vangla direktori asetäitja halduse alal Anne-Marika Maschorov rääkis, et oli vangla otsustada, kas sõlmida erafirmaga poeteenuse osutamise leping või pakkuda seda ise.

Tema sõnul müüakse poes toidukaupu ja hügieenitarbeid, suuremad kaubad, nagu raadiod, televiisorid ning ka riided, tuuakse tellimuse peale. "Teenime nii palju, et maksame müüjate palga, samuti oleme kaupluse tehniliselt hästi varustanud." Kauplus on avatud kahel päeval nädalas, ühel päeval eeluurimise all olevate jaoks ning teisel päeval süüdimõistetute jaoks, lisas Maschorov.