Kommentaar: laenuintressi fikseerimine suurendab riski

Annika Matson, Toomas Truuverk 30. oktoober 2006, 10:49

Ühes euribori tõusuga, on pangad välja
tulnud uue suurepärase tootega - kliendil on võimalik laenuintress fikseerida.

Pank saab teenuse eest õigustatud tasu ja klient saab ... suurema riski. Just nimelt suurema, mitte väiksema, nagu üritavad seletada pangad.

Miks ma nii väidan? Riski maandamine tähendab sissetulekute ja väljaminekute sõltuma panemist ühtedest mõjuritest. Ei hakka väga sügavale majanduse toimimise mehhanismidesse laskuma, aga pakun mõtlemiseks välja järgmise seoste ahela.

Alustame euriborist. Kui intressid (euribor kaasa arvatud) tõusevad, siis üldjuhul tähendab see, et majandusruumis, kus tõusev intress kehtib, läheb parasjagu päris hästi. Ehk, kui euribor tõuseb, on Euroopa majanduste trend positiivne.

Euribor tõuseb, järelikult Euroopa majandus on heas seisus

Eesti majandus on üks maailma avatumaid. 80% meie avatud majanduse kaubavahetusest toimub Euroopa Liidu riikidega. Seega, kui Euroopa majandustel läheb hästi, siis peaks hästi minema ka Eesti majandusel.

Euribor tõuseb, järelikult Euroopa majandus on heas seisus, järelikult Eesti majandusel läheb hästi

Kui Eesti majandusel läheb hästi, siis tõenäoliselt läheb hästi ka firmal, kus sa töötad.

Euribor tõuseb, järelikult Euroopa majandus on heas seisus, järelikult Eesti majandusel läheb hästi, järelikult sinu tööandjal läheb hästi

Kui sinu tööandjal läheb hästi, siis on tal võimalus sulle rohkem palka maksta. Palgatõusu võimalust suurendab kõrge majanduskasvuga tavaliselt kaasnev kõrgem inflatsioon.

Euribor tõuseb, järelikult Euroopa majandus on heas seisus, järelikult Eesti majandusel läheb hästi, järelikult sinu tööandjal läheb hästi, järelikult sinu sissetulek tõuseb.

Nagu näha kehtib seos, kui euribor tõuseb, siis tõusevad ka inimeste sissetulekud. Järelikult on euribori tõusust tingitud intressitõus ja sellest tulenev väljaminekute kasv juba kaetud. Täiendava intressimäära fikseerimisega saavutatakse riski kahekordne katmine, ehk tegelikult võetakse hoopis teise katmise jagu uut riski.

Jah, väidate, et kirjeldatud seos ei pruugi kehtida nn üks-ühele. Kui tugev see korrelatsioon siis on? Ütlen ausalt, täpset numbrit ei tea. Mõni majandusmatemaatik võiks selle välja arvutada ja tulemuse komentaaridesse lisada. Aga kui eeldada, et seos on 80%, siis selise jada kogu tõenäosus on nelja seose juures 80% neljandas astmes, mis oleks 41%. Vaevalt, et kellegi sissetulekust rohkem kui 41% kulub pangalaenu intressi teenindamisele. Pangad vist ka ei lubaks seda.

Seega, loomulikku katet euribori tõusule on meie sissetulekutes piisavalt ja täiendavat riski maandamist pole vaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. October 2006, 10:48
Otsi:

Ava täpsem otsing