Ametnikke ootab ees suur palgatõus

Harry Tuul 01. november 2006, 00:00

Kuigi täpset palgatõusu eelarvet uurides ei selgu, kasvavad Sõerdi koostatud riigieelarve eelnõus ministeeriumide personalikulud keskmiselt ligi 16,5 protsenti. Rahandusministeerium prognoosib 2007. aastaks umbes 12protsendist palgatõusu. Riigieelarve kulud kasvavad rekordilised 21 protsenti, enam kui 74,5 miljardi kroonini.

"Ametnike riik ei saa olla meie tulevik, kuna see pole jätkusuutlik," kommenteeris ministeeriumide personalikulude kasvu Tere ASi juhatuse esimees Kadi Lambot, kelle sõnul mõjutabki kulude kasvu ettevõtetes kõige enam palgatõus. "Konkreetne protsendipunkt ei ole teema. Kulude kasv on ettevõttespetsiifiline," selgitas Lambot.

"See on päris tõsine tõus," arvas ka bussifirma GoBus juhatuse liige Valter Keis. "Meie põhitöötajad on bussijuhid. Nende puhul planeeringud ei pea paika," lisas Keis, kes enda sõnul plaanis aasta-kaks tagasi 10protsendist palgatõusu, kuid nüüd ei oska seda enam teha. Ta lisas, et palga kasvuga peaks kaasnema ka tööviljakuse kasv, kuid ametnike puhul on seda keeruline teha.

Viru Keemia Grupp ASi personaliosakonna juhataja Tea Allikmäe sõnul suureneb personalikulu kontsernis keskmiselt 10 protsenti. "Suurem palga kasv on võimalik ja õigustatud, kui paranevad töötulemused. Palga kasv ei saa oluliselt erineda tootlikkuse kasvust," arvas ka Allikmäe, kelle sõnul peab valitsussektoris palka tõstma samal põhimõttel.

Enim kasvavad kulud välisministeeriumis - ligi 36 protsenti. Palgatõusu suurust ei osanud asekantsler haldusküsimustes Marten Kokk veel öelda, sest uuest aastast hakatakse maksma ka lähetuses viibivate diplomaatide abikaasade tasu ning palgatakse juurde diplomaate ja peamaja ametnikke. "Alles pärast nende kohtade loomist selgub, kui palju meil tegelikult on palkade tõstmiseks vahendeid, ja see ei pruugi kokkuvõttes väga suur summa olla," arvas Kokk.

Sotsiaalministeeriumis kasvavad personalikulud umbes 32 protsenti, kuid esialgse kava kohaselt tõuseb ametnike palk 15 protsenti ja on igaühel erinev. "Palgatõusu suurus sõltub äsja ministeeriumis läbiviidud ametikohtade hindamise tulemustest, samuti iga ametniku kompetentsist ja individuaalsest panusest," selgitas ministeeriumi personalijuht Jane Järvalt.

Kulud ametnikele ministeeriumides kasvavad kohati enam kui nende allasutustes. Nii suurenevad haridusministeeriumi personalikulud järgmisel aastal ligi 24, kutseõppeasutustel 10,7 ja rakenduskõrgkoolidel vaid 5,9 protsenti.

Ainukesena vähenevad ligi viiendiku võrra siseministeeriumi personalikulud, kuid seda Schengen Facility programmi lõpu ja välisabi vähenemise tõttu. "Eelnevalt kajastusid summad siseministeeriumi eelarves, 2007. aastast meie allasutuste eelarves," selgitas ministeeriumi pressiesindaja.

Rahandusminister Aivar Sõerdi hinnangul tuleb reaalne palgatõus avalikus sektoris 10 protsenti, mis on samas suurusjärgus erasektoriga.

Kui palju tõusevad ministeeriumide ametnike palgad, kui personalikulud kasvavad üle 16%?

Arvestamata politseinike, päästetöötajate, maksu- ja tolliametnike ning vanglatöötajate 30protsendist palga kasvu ja õpetajate ning kultuuritöötajate keskmisest kiiremat palgakasvu ehk panustamist nendesse valdkondadesse, kus mahajäämus on kõige suurem, peaks ülejäänud avaliku sektori palga kasv olema samas suurusjärgus mis erasektoris.

Arvestades, et järgmisel aastal on oodata keskmiselt 12protsendist palgatõusu, ei ole ka umbes 10protsendine palga kasv avaliku sektori asutuste puhul midagi imekspandavat.

Otsust, kas ja kui palju kellegi palk rahandusministeeriumis järgmisel aastal tõuseb, praeguseks tehtud ei ole.

Kuidas mõjutab ametnike kiire palga kasv Eesti majandust, arvestades, et keskmine palk riigisektoris on statistiliselt Eesti üks kõrgemaid?

Peamine palgasurve tuleb mitte avalikust, vaid hoopis erasektorist - seda hoiavad üleval ühelt poolt tugev sisenõudlus ja suurenenud vajadus tööjõu järele ning teisalt töötajate vabast liikumisest tulenev välismaale tööle asumine, mis vähendab tööjõu pakkumist.

Avaliku sektori palgatase on küll riigi keskmisest kõrgem, kuid see on täiesti normaalne - avalikus sektoris on nõudmised töötajale suuremad kui majanduses keskmiselt. Näiteks kõrgharidusega töötajate osakaal on palju suurem, eeldatakse pikemat töökogemust, sageli on suurem ka vastutus.

Kui aga võrrelda sarnaseid töökohti era- ja avalikus sektoris, saavad sageli kõrgemat palka just erasektori töötajad.

Mis on lähiajal plaanis teha palkade ja lisatasude nii-öelda ebaloogilisusega?

Justiitsministeerium ja rahandusministeerium veavad uue avaliku sektori kontseptsiooni ettevalmistamist. See projekt ei ole kuhugi toppama jäänud ning on valitsuse tegevusplaanis sees.

Avaliku sektori reformi üks olulisemaid osi ongi just palgapoliitika muutus. Meie nägemus on selline, et lisatasude osa ametniku töötasus peab vähenema ja põhipalga osa vastavalt suurenema.

Riigikogu kantselei personalikulud kasvavad järgmisel aastal 32,6 protsenti ehk 40 miljoni krooni võrra, 158,6 miljoni kroonini.

Palgafondist umbes pool ehk 69,4 miljonit krooni kulub Riigikogu liikmete töötasudeks. Sinna hulka on arvatud Riikikogu liikme volituste lõppemisel säiliv ametipalk 13,2 miljonit krooni. Nimelt toimuvad 2007. aasta kevadel valimised, mis arvestuslikult muudavad Riigikogu koosseisu 50-55% võrra. Riigikogust väljajäänutele tuleb aga maksta hüvitist kuue kuu palga ulatuses. Nii saab Riigikogu liige keskmiselt üle 46 000 krooni kuus.

Riigikogu kantselei personali töötasuks kulub 47,5 miljonit krooni. Lisaks tasutakse eelarvest maksud enam kui 39 miljonit krooni.

Ligi 30 protsenti kasvab endiste Riigikogu liikmete pension, sest 119 pensioniõiguslikule isikule makstakse 41,9 miljonit krooni ehk ligi 10 miljonit rohkem kui aasta varem. Pensioni suurus on 40-75% Riigikogu liikme palgast. Lisaks sellele makstakse viiele isikule parlamendiliikme toitjakaotuspensioni 30% Riigikogu liikme palgast.

GoBusi juhatuse liige Valter Keisi plaanib lähiajal tõsta bussipiletite hinda, et kompenseerida bussijuhtide palgatõusu. Vastasel juhul jäävad sõidud lihtsalt tegemata. Täpset palgatõusu ta ennustada ei oska.

Viru Keemia Grupp ASi personaliosakonna juhataja Tea Allikmäe sõnul mõjutab palga kasvu tööjõuvajadus ja seda tingimuses, kus pakkumine tööjõuturul on piiratud. "Piiratud pakkumine suurendab hinda ja seda ka tööjõu osas," lisas ta.

Tere ASi juhatuse esimees Kadi Lambot usub, et üha rohkem peab paika väide "unustage pehmed väärtused, palk on kõige olulisem". Samas teeb talle muret, et palga kasv ületab tootlikkuse kasvu. "Võitjad on need, kes saavad tihenenud tööjõupuuduses ja sellest tuleneva kiire palgatõusu tingimustes ka tootlikkuse kasvatamisega hakkama," jätkas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:22
Otsi:

Ava täpsem otsing