Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa on kasvu suhtes liiga pessimistlik
Euroopas valitseb sügav pessimism. Arvatakse, et mida paremini majandusel täna läheb, seda hullem peab olema olukord homme. Euroopa on sel aastal näidanud suurepärast majanduskasvu, kuid selle asemel, et oodata 2007. aastal kasvu jätkumist või isegi kiirenemist, ennustavad Euroopa eksperdid kui õnnetusekaarnad järsku langust. Nad isegi ei näe võimalust, et Euroopal võiks olla kaks järjestikust head aastat.
Loomulikult on igal aastal oma kasvuriskid, nii ka 2007. aastal. Eriliselt hirmutab kasvupessimiste kolm asja: Euroopa kõrgemad intressimäärad, USA majanduskasvu aeglustumine ja Saksamaa käibemaksu tõus 16%-lt 19%-le järgmise aasta alguses. Aga need ei anna põhjust hirmu tunda.
Euroopa Keskpanga tänavused intressitõusud teevad pessimistidele muret seepärast, et nad ajavad segi reaalsed ja nominaalsed intressimäärad. Aasta lõpuks on intressimäärad Euroopas tõusnud 150 baaspunkti (2%-lt jaanuaris 3,5%-le). Kuid inflatsioon kasvab Euroopas ligikaudu samas tempos. See tähendab, et reaalsed intressimäärad - mida mõõdetakse kaupade ja teenustena - jäävad samaks. Ja just reaalsed, mitte rahalised määrad on majanduskasvu aluseks.
Euroopa peab endalt küsima, kuidas saavad intressimäärad 2007. aastal majanduskasvu aeglustada, kui reaalsed määrad on hoolimata edukast 2006. aastast vaevu paigast liikunud? Veel enam, kuna kasumid on Euroopas kõrged, saab tuleviku reaalsete intressimäärade tõusu kergesti ja ilma majanduslike segadusteta nendest kasumitest finantseerida. Asja iva on selles, et intressimäärad - nii nominaalsed kui ka reaalsed - on Euroopas liiga madalad, mitte vastupidi.
Mis puutub USAsse, siis on langevad gaasihinnad suurendanud tarbijate kindlust ja kulutamist ajal, kui nad peaksid jahtuva kinnisvaraturu taustal hoopis haavu lakkuma.
Pessimistlikud eurooplased on ajast maha jäänud. Nemad valmistuvad USA majanduskasvu aeglustumiseks 2007. aastal, kuigi aeglustumine on juba nii USAs kui ka Euroopas ära olnud ja seda ilma tõsisemate tagajärgedeta.
Gaasihinnad langevad muidugi ka Euroopas ja see aitab vähendada Saksamaa käibemaksutõusu negatiivset mõju. Saksamaa kantsleril Angela Merkelil on vedanud. Langev gaasihind ja Saksamaa suured kasumid finantseerivad maksutõusu.
Saksa valitsus ongi mõistma hakanud, et nad on olnud majanduse suhtes liiga pessimistlikult meelestatud, ning on tänavu mitmel korral kasvuprognoose optimistlikumaks muutnud. Hiljuti teatas valitsus, et ootab 2006. aasta majanduskasvuks 2,3% 1,6% asemel ning järgmisel aastal 1,4% 1% asemel. Ilmselt võime veelgi korrektuure oodata.
Euroopa kiirenev majanduskasv on hea veel selle poolest, et see muudab struktuurireformid hädavajalikuks. Kuni reforme läbi ei viida, on Euroopa võimalik majanduskasv ehk kasvulagi madalam, kui ta olema peaks. Madala lae juures tekitab kiire majanduskasv inflatsioonisurve juba üsna madalas kasvufaasis, mis teeb keeruliseks pikaaegse kõrge kasvu ilma inflatsioonita.
Liiga varajane inflatsioonisurve on põhjuseks, miks mõlemad Euroopa Keskpanga presidendid, Jean-Claude Trichet ja tema eelkäija, kadunud Wim Duisenberg on pidevalt nõudnud struktuurireformide läbiviimist.
Kasvupessimistide jutus on siiski iva, kui nad hoiatavad, et vajalikke reforme ei pruugi tulla. Euroopa liidrid lihtsalt keelduvad selles üliolulises küsimuses ohje haaramast.
Kuid pessimistid eksivad, väites, et Euroopal pole lootust oma kasvu kiirendada. Euroopa tegelik majanduskasv on olnud hea ja tänu madalatele gaasihindadele, korralikele kasumitele ja tugevale inertsile on sel lootust veelgi tõusta.
Te võite mind kasvuoptimistiks nimetada, aga mina arvan, et Euroopa näeb ka aastal 2007 head majanduskasvu.
Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org Autor: Melvyn Krauss