Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Välismaiste rahapesijate surve sunnib riiki seadusi karmistama

Annika Matson 01. november 2006, 07:10

Lätis sule sappa saanud ja uut tööpõldu otsiv
rahvusvaheline allilm üritab muu hulgas kanda kinnitada Eestis.

Vastulöögina kavandavad riigi jõu- ja finantsametid senisest veelgi karmimat rahapesu tõkestamise seadust, kirjutab Postimees.

Värskes aruandes maalib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist koordineeriv valitsuskomisjon pildi valgekraedevastase võitluse praegusest olukorrast üsna hoiatavates värvitoonides.

«Teatavasti liigub naaberriigis Venemaal suurel hulgal n-ö musta raha, samuti soovivad kriminaalsed organisatsioonid sellist raha liigutada Venemaa ning Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Nüüd, kui Lätis on rahapesuga seotud organiseeritud kuritegevus keerulisemaks muudetud, võib karta musta raha liikumist Eestisse,» hoiatab rahandusminister Aivar Sõerdi juhitava komisjoni aruanne.

Nii tuleb riigi 13 finants-, julgeoleku- ja justiitsametnikust koosneva komisjoni hinnangul suuremate probleemide ennetamiseks teha kiired ümberkorraldused rahapesu tõkestamise seaduses, asutuste järelevalves ja rahvusvahelise koostöö tasandil.

Komisjoni kartus, et must raha Eestisse liigub, ei ole lihtne hoiatus tulevikuks, vaid juba reaalsus. «Jah, võin väita, et välismaiste rahapesijate suurenenud survet on juba tunda,» selgitas eile Postimehele Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, kes juhib valitsuskomisjoni juurde loodud erasektori esindajate nõukoda.

Talihärma sõnul on erinevate pankadega infot vahetades selgunud, et viimasel ajal on täheldatud mitut kahtlast manöövrit, kus välisfirmad huvituvad oma majapidamise ületoomisest Eestisse.

«Lootuses, et siin on võimalik raha lihtsalt pesta ning jõuasutuste tegevus on lapsekingades,» lausus Talihärm. «Kuid nad on ilmselt pettunult tagasi tõmbunud, sest isegi praegune Eesti rahapesu tõkestamise seadus ja järelevalvesüsteem on kõrgel tasemel. See on illusioon, et Lätis kõrbedes võib vabalt Eesti pankadesse üle kolida.»

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul ei olegi Lätist lähtuv surve niivõrd üle kandunud Eesti pankadesse, kuivõrd teistesse raha pööritavatesse ettevõtetesse. Nagu näiteks valuutavahetuse, e-raha või sularaha siirdamisega tegelevatesse firmadesse.

Rahapesu

Rahapesu andmebüroole laekunud kahtlaste tehingute teadete hulk kasvab.


• 1999. aasta – 56

• 2000. aasta – 394

• 2001. aasta – 1829

• 2002. aasta – 1073

• 2003. aasta – 1293

• 2004. aasta – 1430

• 2005. aasta – 1697

• 2006. aasta – 1406 (9 kuu seisuga)


• 2005 – kahtlaste tehingute kogusumma 65 miljardit krooni

• 2006 – kahtlaste tehingute kogusumma 16,8 miljardit krooni

Allikas: keskkriminaalpolitsei

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. November 2006, 07:08
Otsi:

Ava täpsem otsing