Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Savisaar: sihiks Soome palgatase
Minister märkis eilsel Keskerakonna palgakonverentsil, et praegu on Eestis keskmine palk 9500 krooni, Soomes aga 40 000 krooni.
Ta lisas, et Eesti probleemid on tööjõu kiire väljavool ning madal tootlikkus. "Proovige näiteks oma kodu remontida. Niisama häid mehi enam ei leia, peab olema tutvusi nagu Vene ajal. Või proovige õhtul restorani sööma minna - tunnistage, et teeninduskultuur on langenud, sest tööle võetakse ilma valikuta. Ka müüjaid napib kassades või on nad vaid vene rahvusest."
Savisaar märkis, et eestlased tahavad olla juristid või pankurid ning vabal ajal tegeleda oma hobiga - šoppamisega.
Savisaar lisas, et Äripäeva küsitluste põhjal kavatseb erasektor järgmisel aastal töötajate palku tõsta 10-20%.
"Avalikus sektoris töötab palju inimesi, kes väärivad kõrgemat töötasu kui 25 000 krooni, ja palgatõusust peavad osa saama haridus-, kultuuri- ja meditsiinitöötajad," lisas Savisaar.
Keskmiselt kulutab riik palkadeks 15 miljardit krooni aastas, Keskerakonna kavandatav palgatõus tähendab Savisaare sõnul riigile aastas 2,1 miljardi krooni lisamist riigieelarvesse.
Küsimusele, kui palju inimesi töötab väljaspool Eestit, vastas Savisaar, et seda ei tea keegi. "Ühed räägivad 10 000-20 000, teised 60 000-70 000 ja neljandik neist töötab Soomes," ütles Savisaar ning lisas, et paljud neist on arstid, meditsiiniõed ja ehitajad. Rääkimata bussi- ja autojuhtidest.
Sotsiaalminister Jaak Aab ütles eilsel konverentsil, et praegune riigiteenistujate palgaastmestik on läbipaistmatu ja mõttetu süsteem, mis jääb enamikule riigiteenistujatele arusaamatuks.
"Ärge arvake, et keegi selle astmestiku järgi palka saab. Aga miks me seda siis kinnitame?" küsis Aab konverentsil.
Aab tõi näite, et kui asekantsler saab palgaastmestiku järgi 12 000 krooni palka, siis tegelikult teenib ta kuus 30 000-40 000 krooni.
Aabi sõnul on kõikvõimalike lisatasude ja boonuste tõttu palkade süsteem läbipaistmatu, samuti põhimõtted, mille järgi lisatasusid määratakse.
"Maavanemate puhul on sisse märgitud näiteks iga-aastane lisaülesanne, mis muuseas on kõikidel maavanematel ühine," ütles Aab. "Kuhumaani jaburusega minna? Ma arvan, et piir on ees," lisas ta.
Äripäev kirjutas eile ametnikke ootavast kuni 30protsendisest palgatõusust. Seevastu näiteks Elcoteq teatas eile, et tõstab järgmisel aastal palku 10 protsenti, Tallink Grupp lubas keskmiselt 15protsendist palgatõusu.