Ärimehed ostavad parteidelt toetuse eest sobiliku otsuse

Äripäev vaatles võimu ja raha seoseid Eestis viimase seitsme aasta jooksul ja koostas lihtsale loogikale tuginedes raha ja teenete rea.

Nii mõnigi ettevõtja kurtis eravestluses, et erakondade toetamine pressitakse neilt välja, kuna toetuseta ei lase poliitikud neil tegutseda või segavad tegutsemist.

Otseselt tõestada, et üks või teine asi on juhtunud just seetõttu, et ärimees on erakonnale maksnud, on muidugi keeruline.

Oma põhitegevuse Venemaale ja Ukrainasse viinud Hillar Tederi sõnul on Eesti nii väike, et toetamisel lähtutakse isiklikest sidemetest.

"Oleme toetanud neid, kes olid Eesti tegemise juures, aga mitte äärmuslikud," ütles Teder ning nimetas Savisaart ja Kallast. Samas pole ta toetanud Isamaaliitu, kuid andis Res Publicale sel aastal n-ö ühinemistoetust.

Tederi sõnul küsivad poliitikud raha näiteks valimiste eel, kuid päris vorstikaupa ta ei tee. "Meil on tulemas valimised. Tahame Tallinna arendada, teie olete ka Tallinnas arendaja," tõi Teder näite poliitikute jutust.

"Minu rahastamised ei ole olnud kunagi lihtsalt sellised, et kuule, anna miljon, ma tahan plakateid kleepida," ütles kõiki suuremaid erakondi toetanud suurärimees Urmas Sõõrumaa, kes ise raha pakkumas ei käi.

Reeglina langetab Sõõrumaa rahastamisotsuse ärimeeste seltskonnaga koos istudes, kuulates erakonna programmi ja seisukohti ning lisades omi. "Olen üritanud vähemalt sõnade ja veenmisega oma arvamust majandusarengust selgitada. Kuigi ei ole kunagi seadnud mingisuguseks tingimuseks, et kui nii ei ole, siis on jama," selgitas ta.

Sõõrumaa möönis siiski, et kui enne võis olla selles lobistamise ja suhete maiku rohkem juures, siis nüüd määravad puhtalt põhimõtted, sest aitajad on ise kasvanud.

"Ühe perioodi olen tõesti vahet pidanud, aga nüüd uute valimiste künnisel tahaks sõna sekka öelda ja raha asi tuleb teemaks," kommenteeris Sõõrumaa, miks ta pärast ettevõtete annetuste keeldu on tagasi tõmbunud.

Suurettevõtja Toomas Luman ei ole kunagi oma sümpaatiat varjanud, kuigi just viimasel kahel aastal on ametlike aruannete järgi tema toetus Reformierakonnale märgatavalt kasvanud.

"See, et kodanik Luman on hakanud viimasel, eelviimasel või üle-eelviimasel midagi toetama, on vale. Varem said ettevõtted ka toetada ja mina olen Reformierakonda toetanud eluaeg. Puhtalt maalimavaatelistel põhjustel," selgitas Luman, kelle hinnangul rohkem sellel määral ettevõtlust toetavaid erakondi ei ole.

"Ma ei oska öelda, mis teised inimesed teevad, aga mina ei ole kunagi häbenenud, et olen neid toetanud, ja kui enam ettevõtted ei tohtinud toetada, hakkasin seda tegema oma isiklikust maksustatud rahast," põhjendas Luman viimasel ajal silmatorkavat toetust.

Isamaaliidu pikaaegse juhtfiguuri Aimar Altosaare sõnul on ärimeeste poolt olnud pakkumisi vastuteene osutamiseks.

"Ma mäletan pakkumist 90ndate keskelt - annan teile 50 000 ja tehke muudatus seaduses," tõi ta näite, lisades et nemad pole sellise asja peale läinud. "Selliseid tehinguid pole minu ajal kunagi toimunud, et mingisugune ärimees või ringkond annab raha millegi tegemiseks."

"Mõiste "vastuteene" on väga veniv ja elu Eestis on väga varjundirikas, aga usutavasti on pikkade aastate jooksul kõik erakonnad saanud oma vitsad selle eest, et on sidunud mõne annetuse selge ja otsese vastuteenega," ütles seevastu Eesti Keskerakonna peasekretär 1991-2003 Küllo Arjakas ja lisas, et see on kindlasti libedale jääle minek.

Tema sõnul tuleb sponsoritelt raha küsida eeskätt enne valimisi. "Üldiselt on küll üsna levinud arvamus, et ettevõtjad on erakondade põhilised toetajad, aga see ei ole nii," ütles Arjakas, kelle sõnul saavad erakonnad alates 1996. aastast raha tegevuskuludeks riigieelarvest.

"Erakondade ja äriringkondade sidemed on üldjuhul isiklikud, sest pole olemas ei abstraktset "erakonda" ega abstraktset "äriringkonda"," jätkas Arjakas ja lisas, et ärimeeste toetusmotiivid on erinevad: alates üldisest suundumusest toetada ja edendada teatud maailmavaadet kuni lihtsalt mõne suhtumise ja hoiaku väljendusena.

"Mõni - ja eeskätt suure kaliibriga - ärimees, on teadvustanud, et tuleks toetada kas kõiki või enam-vähem kõiki parlamendis esindatud erakondi," rääkis Arjakas.

"Kadunud Luukas, Sõõrumaa, mitu suuremat ehitusettevõtjat," tõi Altosaar välja korraga mitme erakonna rahastajaid, kuid miks seda tehakse, ta öelda ei osanud. "Minul ei ole nendega iialgi isiklikku kokkupuudet olnud ja enne valimisi olen suure rõõmuga täheldanud, et kontole on laekunud suur summa," naljatles ta.

Tallinna Ülikooli politoloogia lektorina leiba teeniv Tõnis Saarts rääkis, et korraldas selle aasta alguses küsitluse Riigikogu liikmete ja sotsiaalteadlaste hulgas, kus püüdis kaardistada Eesti demokraatia põhilisi probleeme.

"Üks küsimus oli poliitika ja äri põimumise kohta. Tuli välja, et nii sotsiaalteadlased kui ka Riigikogu liikmed peavad seda üheks olulisemaks probleemkohaks, mis Eesti demokraatias on," ütles Saarts.

Samas on tema sõnul olukord Eestis mõnevõrra parem kui teistes Balti riikides. "Näiteks Läti on Euroopa üks korrumpeerunumaid riike, sarnane Malawile ja Türgile. Võrreldes Läti ja Leeduga on meie olukord selles vallas siiski kindlasti parem," lisas ta.

Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla sõnul on äri ja poliitika seoseid keeruline tõestada, kuna alates 2003. aastast ei tohi ettevõtted erakondadele raha anda ja on väga riskantne seostada ühte konkreetset persooni raha andmisega teatud ettevõtte nimel.

"Seda oleks saanud uurida mõni aasta tagasi, aga praegu, kuna raha annavad eraisikud, on väga keeruline leida selliseid seoseid, kus erakond on mingist majanduslikust grupeeringust sõltuv," ütles Toomla.

Saartsi hinnangul on tänapäeval võimatu, et üks tõsiselt võetav erakond rahastaks oma valmiskampaaniat liikmemaksudest, kuna kampaaniad on lihtsalt niivõrd kulukaks muutunud.

Pärast 2003. aasta seadusemuudatust, mil keelati ettevõtete annetused ja riigieelarvest raha jagamine hüppeliselt kasvas, on võimule pääs muutunud veelgi olulisemaks, sest erakonna heaolu sõltub vaid valimistulemusest.

Kuigi seaduse mõte on, et erakonnad ei kulutaks rohkem, kui nad eelarvest saavad, sõltub saadav rahahulk võidetud populaarsusest ehk kohtadest Riigikogus ja sellest aastast ka kohalikes omavalitsustes. "Loomulikult on muutus, meie eelarve vähenes ikka oluliselt," iseloomustas Isamaaliidu kauaaegne juhtfiguur Aimar Altosaar kehtestatud keelu tagajärgi.

"Eraisikud on ka loomulikult annetanud, kuid mitte nii suures mahus kui oleks annetanud firmad," lisas Altosaar, kelle sõnul on nad viimastel valimistel hakkama saanud võrdlemisi mikroskoopiliste vahenditega.

Seda just seetõttu, et esindus Riigikogus on jäänud väga väikeseks. Nii laekub Keskerakonnale ja Res Publicale igakuiselt kontole ligi 1,4 miljonit krooni, Reformierakonnale ligi miljon krooni, samas kui väikse esindusega Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraadid saavad vähem kui 300 000 krooni.

"2003. aasta piirang, millega keelati ettevõtetel erakondi rahastada, on järjekordne samm selleks, et siiski ühiskonnaelus poliitika ja majandus lahus hoida," rääkis Keskerakonna pikaaegne peasekretär Küllo Arjakas, kelle sõnul riskib rahvas, kes ei pea ülal omi erakondi, võimalusega hakata ülal pidada mõne naabermaa erakondi.

Samas pole sponsorite toetused kuhugi kadunud. Nii on ainuüksi sel aastal Toomas Luman andnud Reformierakonnale 700 000 ja Arti Arakas 500 000 krooni. Keskerakond on saanud vendadelt Siim ja Sulev Seppikult kokku 600 000 ja Hillar Tederilt 500 000 krooni jne.

Täiesti uueks viisiks toetust saada on aga laen ärimeestelt, mis ei ole keelatud, kuid jätab ka rahastajad varju. Nii võttis Keskerakond 3 miljonit krooni laenu Urmas Sõõrumaalt ja Toomas Annuselt ning lisaks väljastas "äritehinguna" 10 miljoni krooni eest võlakirju.

Keelatakse ettevõtete annetused ja suurendatakse erakondade rahastamist riigieelarvest.

Keskerakond väljastab enne 2003. aasta Riigikogu valimisi 10 mln kr eest võlakirju, kuid nende ostjaid ei avalikusta.

Tallinna asub juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon. Laguneb peaminister Juhan Partsi valitsus. Uueks peaministriks saab Reformierakonna esimees Andrus Ansip, valitsusse kuuluvad veel Keskerakond ja Rahvaliit.

Keskerakonna võlakirjade ostjad endiselt teadmata.

Äripäev pakub ettevõtja Hillar Tederile välja kolm nime, kes võisid võlakirju osta: Oliver Kruuda, Urmas Sõõrumaa ja Toomas Annus.

"Kolmest kaks on õiged," muheleb Teder, kuid rohkem ei täpsusta. Teder ise pole enda väitel võlakirju ostnud.

Sõõrumaa: "See on nii ammu räägitud teema. Mul ei ole ei aktsiaid ega võlakirju, peale nende ettevõtete omade, millega ma ise tegelen."

Annus: "Ei ole ostnud. Siiamaani olete kogu aeg kirjutanud, et mina olen ostnud, miks te nüüd seda küsite, ma ei saa aru. "

Kruuda: "Mina ei ole see õige nimi."

Erakondadel nelja sorti sponsoreid

Lühikese uurimuse käigus selgub, et seosed raha ja poliitilise võimu vahel on tihedad ning laias laastus võib ärimeestest toetajad jagada 3+1 gruppi.

Võimu juures olemise olulisuse näitlikustamiseks tasub meenutamist kas või tõik, et kui Isamaaliit jäi 2002. aastal Tallinnas esinduseta ja kaotas 2003. aastal Riigikogus pea kaks kolmandikku kohtadest, siis pääsemaks 2005. aastal volikokku, pidi erakond suurema osa valimiseelarvest pangast laenama ning sponsoritelt saadi vaid pisku.

Ka Keskerakonna on pidevalt võimu kõrvalt vaatamine sundinud ärimeestelt võlgu võtma: sellega on seotud nii kolmemiljoniline laen Urmas Sõõrumaalt ja Toomas Annuselt kui ka 10 miljoni krooni võlakirjade emiteerimine, mille ostjad on teadmata.

Nende hulka võib lugeda näiteks Magnum Medicali ühe omaniku Margus Linnamäe, kes toetab Isamaaliitu juba aastaid. Samasse kategooriasse võib arvata Eesti Ehituse ühe omaniku Toomas Lumani, kes ütles, et on Reformierakonda toetanud eluaeg puhtalt maalimavaatelistel põhjustel.

Jagavad raha kõigile võrdselt. Põhjuseks soov kas igal juhul võidumeheks jääda, kõigiga häid suhteid omada või oma positsiooni säilitada. Kuulsaimad on Endel Siff ja kadunud Aadu Luukas. Uuematest tulijatest tasub esiletoomist ASi Veeseadmed omanik Janno Kell.

Tuntumatest kuuluvad siia Jüri Mõis, kes toetas Isamaad seni kuni ise poliitikas kaasa lõi. Ka Tõnis Palts, kelle rahavood muutsid suunda Isamaalt Res Publicasse, kui ta ise erakonda vahetas.

Paigutub teistest jaotustest eraldi, sest on pigem moodus.

Seejuures ei saabu tasu või annetus koostöö või tänutäheks tehtud töö eest mitte enne, vaid siis, kui asi susiseb või isegi tehtud on. Loomulikult pole sellised tehingud tõestatud, kuid näitena tasubki uurimist aegrida. Järeldused jätan Teie teha.

Eelnevatest arengutest võib järeldada, et Reformierakond moodustab ka järgmise valitsuse ja küsimus on vaid kellega. Nimelt on eliidiklubina loodud Reformierakond olnud igas valitsuses, mis on partei loomise järel Eestit juhtinud ning nende rahaline ja rahva (21%) toetus on tõusnud pidevalt ja jõudnud esikohale.

Tsükliliselt võidavad populaarsust Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraadid (end. Mõõdukad), keda peaks seekord edu saatma, kuna taas on käes nende kõrgaeg.

Ka Keskerakond on suutnud end ärimeestele hea partnerina tõestada.

Reformierakonda ja Keskerakonda võivad toetada Olympic Casino omanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov. Viimane andis Keskerakonnale tänavu III kvartalis 50 000 krooni.

Uus hasartmänguseadus, mis vähendab väikeste kasiinode arvu ning on kasulik suurematele.

Potentsiaalsed Keskerakonna sponsorid on Tallinki ja Saaremaa Laevakompanii omanikud

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on lubanud toetusi laevnikele.

Kaubanduskoja volikogu esimees Toomas Luman jätkab Reformierakonna ühe suurema toetajana.

Reformierakond jätkab ettevõtete madala maksustamise eest seismist.

Ärimehed Urmas Sõõrumaa, Oliver Kruuda ja Toomas Annus annetavad kõik tõenäoliselt märkimisväärse summa Keskerakonnale.

Sõõrumaa, Kruuda ja Annus jätkavad edukat äritegevust heades suhetes linna ja riigiga.

Raudtee kohta käivaid otsused võivad huvi pakkuda mõne Vene erakonna esindajale.

Pärast raudtee taasriigistamist politiseerub ka selle juhtimine ja otsused hakkavad sündima muu seas erakondlikel kaalutlustel.