Kolmapäev 1. märts 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parteirahad on maastiku liiga ära 'korrastanud'

ÄP 03. november 2006, 00:00

Öeldakse, et tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega. Hakkab tunduma, et see ütlus kirjeldab ka meie praegust poliitiliste parteide rahastamise korda. Erakondade toetamine on liikunud aina enam põranda alla, mõttelistesse poliitäri klubidesse.

2003. aastal võeti vastu seadusemuudatus, mis keelas ettevõtetel parteidele annetuste tegemise. Samal ajal kasvas riigieelarvest erakondadele raha jagamine. Mida suurem esindus Riigikogus, seda rohkem raha partei kukrus. Asja mõte oli muuta parteid "sõltumatuks" ärimeeste survest ning "korrastada" poliitilist maastikku.

Kahjuks lahendas see sõltumatuse probleemi vaid näiliselt. Toimib järgmine loogika: raha saamiseks on vaja kohti parlamendis ja kohalikes omavalitsustes. Kohtade saamiseks on vaja head kampaaniat. Ja hea kampaania jaoks on omakorda vaja raha. Riigieelarvest ei piisa ja liikmemaksudest ammugi mitte. Mida peavad erakonnad siis tegema?

Nagu iga kuiva seadusega, andis ka uus parteide rahastamise kord tagasilöögi. Kuna mitte kõik ettevõtjad ei taha oma nime tšekile kirjutada nüüd, kus ettevõtte nime all enam annetada ei saa, siis leitakse muid teid. Erakondade rahastamise tippsaavutuseks ? la jokk on muidugi Keskerakonna anonüümsete võlakirjade emiteerimine 10 miljoni krooni eest 2003. aastal. Kuid on ka keerukamaid mudeleid, mida õiguskantsler ja meedia nii lihtsalt ei märka: riigihanked, hoonestusõigused, eurotoetused.

Niipalju "sõltumatusest". Võib-olla veelgi hullem on "poliitilise maastiku korrastamine", mis on käinud sama jalga konsolideerumisega ettevõtluses. Eesti tasemel suurärimehed - nagu näiteks eilse Äripäeva esiküljekangelased Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda - on muutunud üksikute äride omanikest konglomeraatideks, kelle omavahel põimunud tütarfirmadel ja tegevusaladel - kommidest kinnisvara ja kiirabini - keegi enam silma peal hoida ei suuda.

Maakondade tasandil sekundeerivad neile kohalikud kuningad. Ehituses dikteerivad tingimusi miljardiklubi liikmed, kütuseturul üksikud liidrid jne. Ühesõnaga, tipus on õhk mõlemal pool läbirääkimiste lauda hõredamaks jäänud ja see teeb asjade arutamise nüüd veidi lihtsamaks.

Kunagi ammu, 2001. aastal märkis praegune justiitsminister Rein Lang Postimehes erakondade rahastamise reformi reklaamides, et me pole nii rikkad, et osta odavaid asju. "Seda tõde me autot valides juba tunnistame. Miks me peame siis pidama end nii rikkaks, et pidada odavaid poliitikuid?" Täna pole põhjust arvata, et poliitikud oleksid odavad. Kuid kuna järele on jäänud vaid tõsised mängurid, käib panuste tõstmine asja juurde.

Äripäev soovitab ettevõtjatel tõsiselt järgi mõelda, mida poliitiline vorstikauplemine pikemas perspektiivis tähendab. Mida rohkem on poliitikutel võimu ja raha, mida jagada, seda laiem tee avaneb korruptsioonile. Paralleelselt tõuseb surve riigikulude tõstmiseks, mis võib suurendada maksukoormust ning kahjustab meie majandust ja rahvusvahelist mainet. Poliitiline ja äriline maastik aga on nii ära "korrastunud", et konkurentsist enam rääkida ei saa.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:23
Otsi:

Ava täpsem otsing