Haigekassa nõuab iga tööõnnetuse korral tööandjalt süüst olenemata raha sisse

Merike Lees 06. november 2006, 00:00

Kui süüd ei ole, ei ole ka põhjust maksta. Seda leidis Tartu maakohus vaidluses, kus Tartu firma OÜ Casus keeldus haigekassale maksmast, kuna ei pidanud end vastutavaks töötaja isikliku garaažiukse esise liivatamise eest, vaatamata sellele, et töötaja end seal töö ajal ja töökohustuste täitmisel vigaseks kukkus. Tegemist on esimese astme kohtu otsusega, mida haigekassa edasi ei kaevanud.

"Haigekassa tõlgendab asja nii, et õnnetuse põhjused pole olulised, tööandjal tuleb igal juhul maksta," kommenteeris TÜ finantsõiguse dotsent Lasse Lehis.

Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea sõnul toetub haigekassa oma nõudeõiguses ravikindlustusseadusele, mis ütleb, et haigekassa nõuab tööandjalt sisse tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja üldises korras makstava 80protsendise hüvitise vahe.

Kohtus taanduski kogu vaidlus küsimusele, kas see on piisav alus tööandja süüta vastutuseks töötajaga juhtunud tööõnnetuse eest. Kohus leidis, et ei ole ja tööandja kohustus maksta saab tekkida ainult süülise käitumise korral.

Seda kurioossem oli antud kontekstis haigekassa hiljutine nõue Haabersti linnaosa valitsusele, kus kurjategija kinnipidamisel haavata saanud ametniku haigushüvitisest nõudis haigekassa samuti 20% tagasi. Hiljem haigekassa siiski loobus oma nõudest ja tunnistas linnaosavalitsuse vastuväited põhjendatuteks, ütles Haabersti linnaosa valitsuse haldussekretär Üllar Meristo.

"Asi on ühepoolne: neil on õigus nõuda, aga meil pole kohustust maksta," toonitas Meristo. "Kuriteo tõkestamine ei ole asi, milles oleks tööandja süüd." Ka Näripea möönis, et haigekassa Harju osakond esitas selle nõude ekslikult.

Lasse Lehise kinnitusel on Eestis tööandja omavastutus tööõnnetuses reguleerimata. Seda reguleerivad nõukogudeaegse tsiviilkoodeksi paar tänini kehtivat paragrahvi, mille järgi on tööandjal vastutus siis, kui ta on süüdi, kuid selle tõendamiseks peaks töötaja minema tööandja vastu kohtusse.

"Kohtuasi näitas, et seaduse peaks ümber tegema, kuid haigekassa loodab, et keegi ei saa sellest teada," väitis Lehis. Seaduses peaks kirjas olema omavastutuse asjaolud.

Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve nägi tööõnnetuse hüvitise maksmises analoogi auto kindlustusega - kui auto puruneb, siis on mingi summa ikkagi omavastutus, mis jääb kannatanu kanda, sõltumata sellest, kes oli õnnetuses süüdi.

"Põhimõtteline sarnasus siin küll on," möönis Lehis, "kuid see ei ole seadusesse kirjutatud." Tema hinnangul peab olema kindel, millal ja mis ulatuses kehtib omavastutus.

Haigekassale makstud summa tagantjärele tagasinõudmist Lehis tööandjatele siiski ei soovita.

"Alusetult saadu peaks küll tagastama, aga see on nii segane, et ma ei kutsu sellele üles," märkis Lehis.

Meil oli juhus, kus müügiesindaja kukkus poe trepil ja see vormistati tööõnnetusena.

Me ei vaidlustanud seda situatsiooni lihtsal põhjusel, et summad ei ole asjaajamist ja kulusid väärt.

Kohtusse minemiseks tuleb enamikul ettevõtetel kasutada advokaadibüroo abi, kui just endal juristi majas pole, ning kulutused õigusabile ületavad sageli tagasisaadava summa suuruse.

Kui liita veel aeg ja vaimujõud, mis riigiametitega vaidlemisele ja vastuvoolu ujumisele kulub, siis enamasti soovib ettevõtja seda energiat panustada positiivsemasse, ettevõtet arendavasse tegevusse.

Haigekassa nõuab tööandjalt sisse üldises korras makstava hüvitise (80%) ja tööõnnetusega seotud hüvitise (100%) määra vahe kõikidel juhtudel, mil tuvastatakse tööõnnetus. Haigekassa nõudeõigus on sätestatud ravikindlustuse seaduse N 62 lõikes 5.

Eestis puudub tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus. Selle kindlustusliigi puudumine on tinginud olukorra, kus tööandjal ei ole kohustust kindlustada tööõnnetuse ja kutsehaiguse riski vastu.

Tööandja riski maandamiseks tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud vigastuse korral on seadusandja sätestanud haigushüvitise maksmise selliselt, et töötajale makstakse hüvitis välja 100% ulatuses ning üldises korras makstava hüvitise (80%) ja tööõnnetusega seotud haigushüvitise vahe nõutakse sisse tööandjalt, kelle juures tööõnnetus toimus.

100% hüvitise maksmise eeldused on tööandja koostatud raport tööõnnetuse toimumise kohta ning tööinspektsiooni kinnitus, et juhtum on tööõnnetus.

Hüvitise vahe sissenõudmine ei ole täiendav maksukoormis, vaid riski katmine ulatuses, mida ei pea katma solidaarselt teised tööandjad. Kui seadus ei sätestaks tööõnnetusega seotud riskide maandamist selliselt, peaks ka tööõnnetuse korral maksma haigushüvitist üldises määras, s.o 80%. Sellisel juhul tekiks töötajal õigus nõuda tööandjalt kahju täielikku hüvitamist.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing