Palgasurve-kruustangid Edgar Savisaare pihus

Peaminister Andrus Ansip nimetas 2007. aasta riigieelarvet turvalise Eesti eelarveks. Äripäeva meelest on tegu vaid ametnikele turvalise riigi loomisega - riigiametnikke ootab ees kopsakas palgatõus. Kasu lõikab sellest aga Keskerakonna juht Edgar Savisaar.

Rahandusminister Aivar Sõerd väitis Äripäevas, et avaliku sektori keskmine palgatõus tuleb 12%. Personalikulud kasvavad siiski keskmiselt 16%, ministeeriumiametnikel kohati 20-25%.

Avalikus sektoris on rida teenistujaid, kes osutavad otseselt elanikele teenuseid ja kelle vastutus on suur, ent palgad ei ole pikka aega tõusnud. Korrigeerimist vajavad eeskätt nende palgad, mitte ministeeriumiametnike omad. Ent näiteks politseiametnikel, tuletõrjujatel (kelle pisikesed palgad ja töölt lahkumine said palgatõusu ajendiks) ei paista Sõerdi lubatud 30%-list palgatõusu kusagilt. 2007. a eelarve-eelnõu seletuskirja järgi on see 15-16%.

Enne palkade korrigeerimist tuleks valitsusel hoopis korrastada ametnike palgasüsteem. Sellest on juba aastaid räägitud, kuid ikka oleme olukorras, kus ametniku põhipalk on näiteks 12 000 krooni kuus, tegelik töötasu aga kokku 40 000. Selle, kantslereid puudutava näite tõi keskerakondlasest sotsiaalminister Jaak Aab palgakonverentsil. Ka Aabi meelest tuleb loobuda läbipaistmatust süsteemist, mida tema sõnul pealegi "keegi ei kasuta".

Ometi paistab, et just Keskerakonna peakorter pressib praegu peale palkade nii järsku tõstmist, palgasüsteemi ei jõuaks valitsusliidu rahandusminister enne valimisi valmis.

Savisaar on välja käinud eesmärgi tõsta riigiametnike palgad nelja aastaga 25 000 kroonini ja tema sõnul on see reaalne. Ministri väitel toob erakonna kavandatav palgareform kaasa tootlikkuse tõusu ja Eesti majandusel hakkab veelgi paremini minema.

Toimetus näeb vastupidist tulemust: ametnike palgakasv lükkab erasektori raskustesse. Ka riigisektoris peab palgakasv tulema efektiivsuse arvel. Efektiivsuse mõõdupuuks on majanduskasv. Kasvab majandus näiteks 12%, tõstab avalik sektor palku samavõrra.

Rahandusminister väitis Äripäevas, et palgasurve tuleb era-, mitte avalikust sektorist. Statistika näitab, et keskmine palk riigisektoris on olnud mitu aastat üks kõrgemaid, jäädes alla vaid finantsvaldkonna keskmisele. Seega on riigitöötajate palgad see pärm, mis kergitab pidevalt riigi keskmist palka ja tugevdab üldist palgasurvet ettevõtjaile.

Ettevõtted ei suuda juba praegu püsida konkurentsis riigisektoriga. See aga mõjub halvavalt firmade tootlikkusele. Väheneb tootlikkus, kahanevad ka riigieelarvesse laekuvad maksud. Mida suurem osa maksumaksjate rahast läheb ametnikele, seda väiksemaks jäävad summad kodanikele teenuste osutamiseks. Võimalik, et ametnike palkade Euroopale järele upitamiseks tuleb ühel hetkel hakata makse kergitama.

Ehk, Savisaare moodi kruustangidega palgareformi tehes saaks Eesti edu kiiresti otsa. Kas see just Savisaare eesmärk on, aga 25 000 lihtsalt kõlab hästi - keskerakonna esimees on asunud püüdma järjekordset valijategruppi, riigiametnikke. Pensionärid on Savisaar juba Keskerakonna taha ankurdanud. Seejuures kõigi maksumaksjate kulul.

Autor: ÄP