Puhas õhk algab ventilatsiooni torustikust

Aivar Sigur 06. november 2006, 00:00

Vaevalt leidub inimest, kellele koduse õhu kvaliteet tähtsusetu oleks. Professionaalne ventilatsiooniprojekt, kaasaaegsed materjalid- seadmed ning õige paigaldus on siinjuures määrava tähtsusega.

Majaehitaja ees seisab ülesanne: kuidas tagada eluruumides värske ja puhas õhk, mis sisaldaks võimalikult vähe tolmu jm hõljuvaid aineid. Võiks ju arvata, et lahendus on tavalises akna kaudu tuulutamises, kuid paraku võib ka välisõhk olla tolmune ja saastunud, rääkimata lahtisest aknast sissetungivast mürast.

Üha rohkem on kodusid, kus keegi pereliikmetest kannatab allergia tõttu. Selleks et tagada normaalset elukvaliteeti allergikule, on vaja erilist elukorraldust ja keskkonda. Kogu kompleksi eesmärgiks on vältida või vähendada kokkupuudet allergeenide ja allergiat soodustavate teguritega. See nõuab nimetatud küsimusele eraldi lähenemist ka ehituses.

Soomes on allergia- ja astmaliidu ja Rakennustietosäätiö RTSi eestvedamisel viidud läbi ehitusmaterjalide klassifitseerimine puhtuse järgi. Kõik ehitusmaterjalid jagatakse kolme klassi, millest kõrgeima tähis on M1. Madalama klassi M2 tooteid iseloomustab lenduvate ainete ja osakeste hulk, mis on ligi kaks korda suurem kui klassil M1. Viimase klassi M3 moodustavad materjalid, mida ei klassifitseerita.

Uponor on innovatiivsete lahenduste arendajana teinud pikaajalist koostööd Soome allergia- ja astmaliiduga. Koostöö tulemusena on sündinud plastist õhukanalistik eramule, mis on klassifitseeritud kõrgeimasse puhtusklassi M1.

Plastiksüsteemi torude ja liitmike valmistamisel on oluline, et kasutatav materjal oleks inimesele ohutu, ei eraldaks ebasoovitavaid aineid ega korrodeeruks. Seepärast on sobivaks materjaliks tunnistatud toiduainetööstuses levinud polüpropeen, mis on kaalult kerge ja lihtsalt lõigatav.

Juba tootmise käigus pakitakse iga liitmik eraldi plastkotti, torudel suletakse otsad tihedalt korkidega. Paigaldades torustikku, eemaldatakse korgid/kotid vahetult enne ühenduse tegmist ning tööpäeva lõpus pooleli jääv torustik tuleb puhtuse eesmärgil taas korkidega sulgeda.

Kahjuks on levinud komme, kus viimistletavat maja püütakse kuivatada, lülitades sisse ventilatsioonisüsteemi. Nii toimides kuivab küll maja, kuid õhukanalistik määritakse ehitustolmuga põhjalikult. Jättes ventilatsioonisüsteemi pärast ehitise valmimist täiendavalt puhastamata, hakkab süsteem koos sissepuhutava õhuga levitama ka tolmu.

Veel mõned aastad tagasi oli ventilatsioonitorustiku ehitamisel ainsaks alternatiiviks valtsteras.

Metallist ventilatsioonitorustikku kasutati nii suurehitustel kui ka eramajades. Kuid nagu veevarustus- ja küttesüsteemide puhulgi, on metalltorustike tootmise tehnoloogiast ning materjali omadustest tingitud eripärad suunanud arengu plastide poole ka õhukanalite puhul.

Olulist rolli plasti võidukäigul on kahtlemata mänginud metallide järjest tõusev hind. Probleemiks on olnud ka terastorude valtsimisest tingitud ebatasane sisesein, mis koos tekkiva staatilise elektriga seob tolmu, tekitades nii soodsa keskkonna bakterite ja mikroosakeste levikuks. Kõik see on sundinud otsima materjale, millest toodetud torudel oleks siledam sisesein, kogu süsteem oleks kergekaalulisem ja lihtsamalt töödeldav.

Plastiktorude sisepind on tootmistehnoloogiast tingituna sile ning kaetud antistaatilise kihiga, liitmikud on valmistatud läbinisti antistaatilisest materjalist.

Oma piiri seab plastiktorudest süsteemi kasutamisele ka tuleohutus. Kuna polüpropeen on põlev materjal, on süsteem kasutatav ühe tuletõkketsooni piires. Ehk siis eramu, paarismaja, ridaelamuboksi või korteri ventilatsioonisüsteemina.

Ventilatsioonitorustiku läbiminek aurutõkkest on tihti probleemne koht. Aurutõkkekihi ning ventilatsioonitoru ühenduse õhutihedaks saamine tavameetodiga (auk tõkkekiles teibitakse kinni) on jäänud paigaldaja meisterlikkuse küsimuseks - kellel õnnestub see hästi, kellel halvemini.

Inimfaktorist sõltumatu ning ajaliselt kestva lahendusena on olemas aurutõkkest läbiviigu tihend, mille paigaldus on jõukohane igaühele.

Võrreldes metallist ventilatsioonitorude paigaldusega on plasttorude paigaldus kiirem ning vähem oskusi nõudev. Erinevalt metalli lõikamisest pole plasttoru tükeldamine tuleohtlik töö ning seda on lubatud teha otse paigalduskohal - pööningul, siseruumides jne.

Plastiktoru lõikamiseks piisab tavalisest peenehambalisest käsisaest. Kanalid ühenduvad liitmikega lihtsalt, ilma tihendeid ega abivahendeid kasutamata. Ühenduste täiendav neetimine või teipimine ei ole vajalik.

Fotod: Uponor

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing