Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tagatisraha maksmise nõue aitab säilitada Eestimaa kuusikuid

Olav Etverk 06. november 2006, 00:00

Kuigi võime Eestimaa metsade ja metsanduse üle uhked olla, peame siiski hoolt kandma, et uhkus häbiga ei asenduks. Üks tähtsamaid tegevusi metsanduses on metsade uuendamine.

Puidusektor annab Eesti tööstuse käibest neljandiku, viiendiku ekspordist ja kolmandiku investeeringutest, puidutöötlemisega tegeleb Eestis umbes 36 000 ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest.

Uus metsaseadus jõustub 2007. aasta esimesest päevast. Seadusesse on toodud metsa uuendamise tagatisraha põhimõte, mis erinevalt ülejäänud seadusest jõustub 1. juulist 2007.

Tagatisraha rakendamise taga ei ole soov tekitada riigile vahendeid omaniku poolt halvasti uuendatud või uuendamata alade sundmetsastamiseks - selle tarvis kasutatakse sunniraha.

Tagatisraha eesmärk on tagada, et Eestile omased kuusikud säiliksid nendele kõige sobivamates kasvukohtades. Kuna tegemist on suhteliselt viljakate kasvukohtadega, on sinna kuuske istutamata oht, et neil hakkab kasvama hoopis valge lepp.

Tagatisraha peavad tasuma metsaomanikud, kes kavandavad suuremaid kui kahehektarisi lageraieid sinilille-, jänesekapsa- või jänesekapsa-mustikakuusikutes, samuti metsaomanikud, kes on rikkunud metsaseaduses toodud nõudeid metsaraiele või metsauuendamisele ning kellel on selle eest kehtiv karistus.

Tagatisraha ei pea tasuma, kui raieala on väiksem kui kaks hektarit või kui lageraie tehakse mingi ulatusliku metsakahjustuse tagajärgede likvideerimiseks, olgu selleks siis metsatulekahju, torm või üleujutus.

Tagatisraha suurus on vähemalt 3000 krooni hektari kohta, kuid mitte rohkem kui 20 000 krooni hektari kohta. Summa suurus sõltub metsa kasvukohatüübist, uuendusvõtetest ja metsaistutusmaterjali hindadest (maakonna keskkonnateenistus lähtub RMK keskmistest hindadest).

Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist rahandusministeeriumi pangakontole. Neid andmeid hakkavad väljastama keskkonnaministeerium ja keskkonnateenistused.

Kuna metsaomanik on uue metsa rajamiseks juba riigile tagatisraha maksnud, saab ta katta metsarajamiskulud oma tagatisraha arvelt - metsataimede ostmise, maapinna ettevalmistamise jm kulude kohta saadud arved tuleb esitada maakonna keskkonnateenistusele, kes korraldab nende tasumise.

Riik maksab tagatisraha pealt intressi, sest piltlikult öeldes on ju tegemist raha hoiustamisega, mis sellest, et kindla eesmärgi nimel.

Kui metsaomanik on teinud metsa uuendamiseks kulutusi, on tal õigus taotleda keskkonnateenistusest nende kinnimaksmist tema enda tasutud tagatisraha arvelt. Kogu tagatisraha saab tagasi siis, kui mets on uuenenud, ehk kui riigil on kindlus, et uus kvaliteetne mets on tulemas. Seega peab metsaomanik ikkagi arvestama, et mingi osa summast võib jääda riigi kätte. Kuid jäägilt makstakse intressi ja kogu järelejäänud tagatisraha makstakse tagasi hiljemalt viie aasta pärast.

Võib tekkida ka kiusatus metsa uuendamisega ise mitte tegeleda, vaid oodata, et riik metsa uuendaks: "Olen riigile raha maksnud, las siis riik ka teeb." Ja riik teebki, kuid alles viie aasta pärast, kui selgub, et metsaomanik ei ole oma kohustust täitnud. Paratamatult on selle aja jooksul kallinenud nii kütus, tööjõukulud kui ka istikud. Kui nüüd metsa uuendamiseks makstud tagatisrahast ei piisa, nõutakse erametsaomanikult täiendavat raha. Seega - ise, käed rüpes, istudes kaotab metsaomanik raha.

Omanik võib taotleda tagatisraha summa vähendamist, kui ta on raiutud osatüki juba uuendanud või seal on tekkinud piisavalt looduslikku uuendust. Tagatisraha tagasimaksmist saab taotleda ka pärast metsauuendust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing