Toode pakub kindlat katust aastakümneteks

Teet Reier 06. november 2006, 00:00

Kes meist poleks näinud reklaami katusega kaetud sipelgapesast või silmanud linnapildis ringi sebimas katusesakilise logoga ASi Toode autosid. Ja kui pole, siis järelikult pole veel olnud vajadust uue katuse järele.

Just teraskatused ja vihmaveesüsteemid on need, mis ASi Toode tegevjuhi Aivo Rosenbergi sõnul on tõstnud firma katusetegijate etteotsa. "Kui nii mõnigi firma on viimastel aastatel katusevalmistamisest loobunud, siis meie tööpuudust kurta ei saa," räägib Rosenberg. "Vaatamata sellele, et eelmisel aastal avasime siin Sauel uue tootmishoone, tundub praegu juba ruumi jällegi nappivat."

Kõikjal tootmishoonete ümbruses on näha erinevate tootjate valmistatud ning pakendatud katuseterase rulle. "Ostame ikka sealt, kus on soodsamad pakkumised, aga põhilisteks tarnijateks on meil olnud Soome, Rootsi ja Prantsusmaa," selgitab Rosenberg.

Uusima tootmishoone kahel suurel liinil saab teraserullidest juba äratuntav katusekate, nimelt pressitakse ühel plekki kiviprofiil, teisel valtsitakse sisse trapetsprofiili sooned. Kogu töö käib arvuti targal juhtimisel, täpsed pikkused ja tahvlite arv ootavad kuvaril, valmis plekipaanid pakitakse alustele ja jäävad ootama sihtkohta transportimist.

Küsimise peale, kui pikka paani on võimalik lõigata, lausub Rosenberg, et masin võib selle teha kas või 28meetrise, küsimus on vaid selles, kuidas seda edasi transportida. Üldjuhul jääb paanide pikkus vahemikku 4-8 meetrit.

Rosenbergi sõnul on võimalik valida kahekümne nelja värvitooni vahel, lisaks sellele neli erinevat pinnakatet: polüester, matt polüester, pural ja PVC. Samas järjekorras kasvab ka toote hinnaklass. Eestlase värvieelistuseks on olnud aastaid traditsiooniline pruun katus, sellele järgneb punane.

Kahele suurele liinile sekundeerib väiksem, millelt vupsavad alustele valtsplekk-katustele mõeldud kitsad plekipaanid. "Valtsplekist katused pannakse rohkem vanadele ja väärikatele hoonetele, näiteks palju sellistes piirkondades, mis on kuulutatud miljööväärtuslikuks või siis muinsuskaitsealused," selgitab Rosenberg.

Valtsplekist katused on ka tunduvalt kõrgemas hinnaklassis. "Esiteks on valtsimisprotsess keerulisem, teiseks on paigaldamiseks vajalikud töövahendid kallid," lisab ta.

Peale katuste on Rosenbergi sõnul oluline osa firma toodangus ka vihmaveesüsteemidel, katusetarvikutel ning tavalisest keerukamatel plekitöödel. "Viimastega on lugu selline, et plekist saab ju põhimõtteliselt teha kõike seda mida papistki, näiteks keerukaid veekogujaid ja süliteid vanalinna majade tarbeks," räägib Rosenberg.

Vihmaveesüsteemide viimase uuendusena on hakatud neid valmistama pisut paksemast plekist, tagamaks suuremat vastupidavust ja kasutusaega. "Kogumisrennide laius ja äravoolutorude läbimõõt peab olema vastavuses katuse suurusega, see tagab korraliku vee ärajuhtimise ka suurema paduvihma ajal," lisab Rosenberg.

Erinevad katusetarvikud on aga need, mida kohapeal ei valmistata, vaid tuuakse Soomest ja komplekteeritakse siin. "Kuigi tarvikute müük on kasvamas, on Eesti turg siiski nii väike, et tasuks neid ise toota," arvab Rosenberg.

Erinevalt Soomest ei nõua meie seadused ohutuse tagamist katusel - ei katusesildade ega lumetõkete paigaldamist. Mõlemad võiksid Rosenbergi sõnul aga olemas olla igal uuel katusel. "See aitaks säästa katusepinda vigastustest ja teha kergemaks nii korstnapühkija kui ka antennipaigaldaja töö. Soomes korstnapühkija näiteks sellisele katusele ei lähegi, kus katusesild puudu."

Seda, et tootegarantii laieneb vaid neile, kes ostavad katusekatte koos paigaldusega, tõdeb ka Rosenberg. "Tihti ostetakse meilt näiteks materjal, paigaldatakse siis kas ise, kutsutakse mõned tuttavad appi või leitakse mõni ehitusbrigaad," lisab ta.

"Kuigi lihtsama plekk-katuse paigaldamisega peaks toime tulema enamik ehitusest midagigi teadvaid mehi, siis üldjuhul, rääkimata keerukamatest katustest, tasuks tööde tegemine usaldada asjatundjale," räägib Rosenberg.

Vahel tulevat tihti teha ümber ka tõeliste soss-seppade kätetööd. "Nii tuleb meil minna uuesti panema katust, mille eelmised töömehed täiesti ära vusserdasid. Vahel saab taaskasutada osa plekist, aga tööraha on sellistel juhtudel enamasti tuulde visatud."

Plekitöökojas võtab Rosenberg aknalaualt mõned embleemidega plekitükid, mille pealmine pool roostene, alumine aga nagu uus.

"Arvatavalt on see plekk kaitsnud maja umbes seitsekümmend aastat ning korraliku hooldamise juures kestaks veelgi," selgitab ta. Kui meil kaetakse tsingitud plekist katused värviga kohe pärast paigaldamist, lastakse Soomes sellisel katusel paar aastat seista. Nii muutub plekipind pisut karedamaks ja värv nakkub paremini.

Fotod: Indrek Susi

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing