Firmad peavad koolitajapõlve

Spooni tootmisega tegeleva OÜ Balti Spooni personalijuht Helo Tamme ütleb, et kuigi spooniga tegelevad Eestis mitmed ettevõtted, ei õpeta seda valdkonda ükski kool. "Meil on Luua Metsanduskoolist tulnud tööle päris mitu inimest, kuid ka seal ei õpetata spooni tootmist."

Tamme sõnul on ettevõte juba aasta algusest alates ise kõik oma töötajad koolitanud. Samas ta möönab, et lihtsamad abitööd ei vaja pikaajalisemat väljaõpet, küll aga tuleb rohkem tähelepanu pöörata masinaoperaatorite õppele.

"Peaaegu kõik masinaoperaatorid on oma erialased oskused meil omandanud. Nad alustavad operaatoriabidena ning kui töö selge, siis saab abilisest operaator."

Töötajate vähenemine Eesti tööjõuturul on hakanud ka Balti Spooni mõjutama. "Seetõttu oleme üha rohkem hakanud töötajatele erinevaid soodustusi pakkuma," räägib Tamme. Näiteks on ettevõttel raske leida vahetusmeistreid, sest Tamme sõnul on esiteks vaja, kes oskaks teisi juhtida ja töid organiseerida ning teiseks on vaja, et ta tunneks spooni.

Tamme sõnul on esiteks vaja, kes oskaks teisi juhtida ja töid organiseerida ning teiseks on vaja, et ta tunneks spooni. Tamme sõnul on ettevõttes tööl küll head meistrid, aga neil on siiamaani vajaka jäänud juhtimisalastest teoreetilistest teadmistest. "Oleme juba ka varasematel aegadel mõelnud meistrite koolitamisele, kuid tõsisteks tegudeks ei ole läinud."

"Õnneks on aga meie juhtkond ka aru saanud, et selleks, et liinitöölised saaksid oma tööd probleemideta teha ning tootmisjuhid saaksid tootmise planeerimisega ilma tõrgeteta tegeleda, on meile vaja sellist kvaliteetset vahelüli ehk efektiivset meistrit."

Nii sai ettevõte tänu EASi koolitustoetusele septembris läbi viia kahepäevase inimeste juhtimiskoolituse vahetusmeistritele. "Kasutasime koolitamiseks Invicta teenuseid ning meid aitas koolitustreener Konstantin Klugman," märgib Tamme ja lisab, et ligikaudu 70% ettevõtte töötajaist on ainult vene keelt kõnelevad, selline osakaal ka meistrite hulgas, mistõttu tundus seekord loogilisem teha koolitus venekeelsena.

"Sama sellised koolitused ei ole odavate killast, kahepäevane koolitus, pluss hilisem järelkohtumine läheb maksma üle 46 000 pluss käibemaks, aga tänu toetusele saime koolituse poole soodsamalt, mis on tegelikult suur asi," räägib Tamme.

Kuna ettevõttes käib töö kolmes vahetuses ööpäev läbi esmaspäevast reedeni, toimus koolitus nädalavahetusel. "Suhteliselt keeruliseks oleks läinud tööde korraldamine, kui oleksime koolituse läbi viinud nädala sees," märgib Tamme.

"Samas mitte kellelgi ei olnud selle vastu midagi, et nädalavahetusel tuleb välja tulla, esiteks said nad muidugi ka makstud selle aja eest, samuti said nad tunnistused koolitusel osalemise kohta ning põhimõtteliselt esmakordselt ka võimaluse ühiselt midagi koos teha."

"BLRT Grupp oli selle aasta algul sunnitud oma töötajate ettevalmistamise keskuse looma," ütleb Balti Laevaremonditehase personalidirektor Heinart Puhkim.

Tema sõnul on tööjõuturul palju noori, kes on erinevatel põhjustel koolid pooleli jätnud aga sooviksid tasuva ameti kiiresti selgeks õppida. "Kuna kutsenõustamise süsteem meil peaaegu puudub, on üha rohkem noormehi, kes lapsepõlve pikendamise eesmärgil on läinud üldhariduslikku gümnaasiumi." Nii-öelda õpilaste päid ja sellega kaasnevat 15 000 krooni aastas oleks ilmselt enamikule üldhariduskoolidest vaja, usub Puhkim.

Puhkim näeb probleemi ka selles, et paljudele noormeestele on ametikoolide pikk õppeaeg ja lõtk õppeprogramm vastuvõetamatud, sest soovitakse amet kiiresti selgeks õppida ja teenima hakata.

BLRT õppekeskuses on kuuajalise teooria ja praktikaga keevitaja-metallkonstruktsioonide koostelukksepaks õppinud kümmekond noormeest.

"Teooriat on noormeestele lugenud meie omad kogemustega insenerid ja praktika on läbitud Ukraina laevaehituse väljaõppe instruktorite käe all," kirjeldab Puhkim.

Ta lisab, et see on nii ettevõttele kui ka sotsiaalselt väga vajalik tegevus. "Suureneva tööjõupuuduse tingimustes ei tohiks Eestis ükski potentsiaalne töömees kaotsi minna," kinnitab Puhkim.

BLRT jätkab koostööd mitme Tallinna erialakooliga. "Aga keegi peaks tegelema ka ametikoolidest väljakukkujatega ning erialata gümnaasiumilõpetajatega," märgib Puhkim ja lisab, et töökohti Eestis jagub.

Sokolaadi, suhkru-, piima -ja jahukondiitritoodete tootmise ja müügiga tegelev AS Kalev koondab Eestis ainsana oma valdkonna erialase info.

"Kalev on ise oma töötajad välja õpetanud alates 1997. aastast, sest siis lõpetas 15. kutsekooli viimane maiustuste valmistajate lend," ütleb ettevõtte personalispetsialist Liina Erit.

Pärast kutsekooli liitmist Tallinna Teeninduskooliga ja eriala sulgemist on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tööstusliku tootmise oskusteave Eriti sõnul Eestis olemas vaid Kalevis.

Tootmistöötajate puhul kasutab Kalev niinimetatud töökohal õppimise metoodikat - uuele töötajale määratakse konkreetset tööd hästi tundev ning kogenud juhendaja, kes tutvustab ja õpetab uuele inimesele vastavaid tööoperatsioone.

Samuti läbib töötaja kohustuslikud koolitused - toiduhügieeni ja tööohutuse valdkonnas ning ta viiakse kurssi ettevõtte üldise kuvandi, toodete ja kasutatavate tehnoloogiatega.

Kõike seda teevad Kalevis oma töötajad - tehnoloogid, tootearendajad, liinide meistrid, vanemtöölised, kogenud töötajad ja spetsialistid.

Praeguseks on selliselt koolitatud orienteerivalt 500-600 inimest.

"Ettevõttele aga on selline süsteem kallis, sest iga inimese puhul tuleb alustada nullist. Käivad õppeprotsessi alla ju nii elementaarsete teadmiste jagamine kui ka väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste edasi andmine. Sellega saaksid hakkama ka koolid," märgib Erit.

Uute töötajate leidmiseks aga korraldab firma näiteks meelelahutuslikke infopäevi nii Tartus kui Tallinnas, kus tutvustatakse ettevõtet, jagatakse teavet vabade töökohtade ja neid puudutavate tingimuste kohta, samuti kogutakse kontakte.

"Suurema hulga inimeste leidmiseks tuleb ka rohkem vaeva näha," märgib ettevõtte personali- ja büroojuht Asta Feldschmidt.