Restoranid ajavad kokki tikutulega taga

Artikkel

- Uudised
- Kadri Jakobson
- 6. november 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Restoranid ajavad kokki tikutulega taga
Kaksteist aastat restoraniäris tegutsenud Argentina restorani juhataja Mart Kutsar ütles, et konkurents on nii kõva, et restoranid üritavad kokkasid üksteiselt üle osta.
Ta tunnistas, et alles hiljuti taheti ka nende restorani peakokka üle osta. "Eks tuli natuke ikka palka juurde panna. Aga ka vestlus inimesega aitab," ütles Kutsar. Tema sõnul oli kokk nende restoranis töötanud üle kümne aasta.
Kuna üks Argentina restorani kokapiiga võttis ülikoolitee jalge alla, hakkas Kutsar sügisel uut töötajat otsima.
"See sügis oli hullumeelne," tunnistas Kutsar. Ta rääkis, et vaatas CV Online'ist iseloomustusi ja vestles kokaameti selgeks õppinud kolme-nelja noormehega.
"Poisid olid õppinud kokandust, kuid ütlesid, et lähevad tööle ehitusele. Ilmselt oli põhjus selles, et vastu talve tuli mitmed objektid lõpetada ning ehitusfirmad tõstsid palganumbrid kosmilistesse kõrgustesse," pakkus Kutsar. Jaanuaris-veebruaris, mil restoranide hooaeg on läbi, on Kutsari sõnul turul jälle kokkasid saada.
Kutsari sõnul saavad kokad Eesti keskmist palka. Konkreetseid numbreid ta siiski ei öelnud.
"Isegi kui restoranipidajatega on mõni väljasõit, ei tule palkade teemal kunagi juttu," ütles Kutsar.
Carmen Cateringi juhataja Argo Korpa sõnul on neil suur mure tööjõu ja selle nõrga taseme pärast.
"Kui meil ühel hetkel on vaja 60 töötajat, siis 20 neist on väga head, 20 keskmised ja 20 viimast on "kes saab tulla" inimesed," tõi Korpa näite. "Kokkadega on väga suur probleem - neid tuleb otsida tikutulega. Ma isegi ei taha öelda, kust me neid leiame," ütles ta.
Lisaks on catering-teenindajatel sageli ka motivatsiooniprobleem.
"Kui näiteks restoranides kliendid väga tihti tänavad teenindajaid, siis catering-firmade teenindajad saavad siirast tänu kuulda väga harva - vaid viiel protsendil juhtudest. Tavaliselt on meie klient pärast pidu nii väsinud, et soovib vaid ürituse lõppu," rääkis Korpa. Tema sõnul on ainus pääsetee pakkuda töötajatele koolitusi, rahvusvahelisi õppereise, võistlusi, parandada info liikumist.
Selveri ostu- ja turundusjuht Iivi Saar ütles, et ka nende ettevõtet kummitab tööjõupuudus.
"Ka meil tuleb kokkasid tikutulega taga otsida, ent puudus on ka teistest töötajatest," ütles Saar.
Tema sõnul mõjutab tööjõupuudus otseselt toodete hindasid - töötajate motiveerimiseks tuleb maksta kõrgemat palka, kuid sellega tõusevad ka toodete hinnad.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu tõdeb, et kui majandus samamoodi areneb, jääb tööjõupuudus väga tõsiseks probleemiks ka tulevikus.
"Kui 2004. aastal tuli hotellinduses 1200 tuba juurde ja oli vaja leida 600 uut töötajat, siis 2008. aastal tuleb juurde 2000 tuba ning on vaja leida juurde 1000 töötajat," tõi Visnapuu näite.
Hetkel kuum