Kas ettevõte jäi tulemustega jänni?

Romet Kreek 08. november 2006, 00:00

Investorid, kellel on välisaktsiaid, võivad olla kohanud Reutersis või Bloombergis oma ettevõtte kvartalitulemuste uudiseid. Lisaks käibe, kasumi ja kasumi aktsia kohta numbrite ja nende kasvutempode leiab tavaliselt ka võrdluse analüütikute ootustega. Äärmiselt levinud on fraas "ettevõtte kvartalikasum jäi x sendiga aktsia kohta alla analüütikute ootustele või ületas seda."

Paraku vajaks see fraas lahtimõtestamist. Kui osa ettevõtteid annavad oma prognoose, on võrdlus kohane - eriti seetõttu, et analüütikud võtavad neid oma prognoosides arvesse.

Tavaliselt aga maskeerib levinud fraas pigem seda, et mitte ettevõte ei jäänud analüütikute ootustele alla või ei ületanud neid, vaid analüütikud üle- või alahindasid oma prognoosides ettevõtte tulevasi tulemusi.

Kui nüüd tuletada meelde, kui paljud ettevõtted viimasel hooajal "ületasid või jäid ootustele jalgu", selgub, et analüütikute prognoosid on äärmiselt ebatäpsed. Pigem võiks öelda, et analüütikud suudavad harvadel juhtudel prognoosida majandustulemusi täpselt, kui et nad pigem tabavad märki, kui panevad mööda.

Trendivastane investor David Dreman kirjutas oma raamatus "Contrarian Investment Strategies: The next generation", et analüütikud kipuvad oma prognooside täpsust ülehindama. Analüütikud ise arvavad, et nende viga jääb pluss-miinus viie protsendi piiresse.

Näiteks on A-N Research Corpi ja I/B/E/Si korraldatud analüütikute prognooside uuring, mis hõlmas aastaid 1973-1996 ning ligi 500 000 analüüsi, leidis, et keskmine viga on väga suur. Tõenäosus, et suvalise konkreetse ettevõtte aktsia suudab elada üle kvartali nii, et analüütikutepoolse tulemuse viga jääb pluss-miinus 5 protsendi piiresse, on vaid 29 protsenti. Kuna aga hinnasihte ja õiglasi hindu ei prognoosita lühikese aja põhjal, vaid aastate ja suisa 5 aastaks tehtud prognooside põhjal, tuleks vaadata ka täpsust pikematel perioodidel. Võimalus, et suvalise konkreetse ettevõtte aktsia kasumiprognoosi puhul tehtav viga jääb viie protsendi piiresse, on nelja kvartali pikkusel perioodil 1/130-le, 10 kvartali osas 1/200 000-le ja 20 kvartali osas 1/50 miljardile. Kui pidada mõistlikuks eksimuseks pluss-miinus 10 protsenti, kasvab ühe kvartali osas üllatuseta läbisaamise tõenäosus 47 protsendini, tõenäosus 4 kvartali osas 1/21-le, 10 kvartali osas 1/2000-le ja 20 kvartali osas 1/neljale miljonile. Selles valguses on tõenäosus võita New Yorgi osariigi loteriis peavõit kümneid kordi suurem, kui see, et analüüsis viis aastat ette prognoositud kasum reaalselt täitub. Erinevus on selles, et loteriis panustavad mõned inimesed üksikuid dollareid, kuid aktsiaturul mängivad tuhanded investorid suurte summadega.

Analüüside ebatäpsus on nii suur, et on võimaldanud trendivastastel investoritel ehitada üles investeerimisstrateegiaid, mis kasutavad ära analüütikute võimetust prognoosida tulemusi vastuvõetavas täpsusvahemikus. Turul on viimase ilminguks aktsia hindade järsud liikumised majandustulemuste avaldamise või analüütikute prognooside muutmise järel. Eriti hull on lugu kasvuaktsiatega, mida ostetakse kiire tulemuste kasvu ootuses. Kasvutempo või -ootuse mõneprotsendisest muutusest võib piisata, et kukutada aktsiat lühikese aja jooksul mitukümmend protsenti.

Et mitte joosta karjaga kaasa tormi populaarsetele aktsiatele, kus analüütikute ootused kõrged, eelistatakse osta madalate suhtarvudega tugevate ettevõtete ebapopulaarseid aktsiaid ehk sisuliselt tähendab see analüütikute töö ignoreerimist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:23
Otsi:

Ava täpsem otsing