Raamatud

ÄP 08. november 2006, 00:00

  • Doris Lessing
  • Varrak 2006, 392 lk
Raamat oli nii põnev, et õhtul lugema hakates ei suutnud seda pooleli jätta ja lõpetasin öösel kell kolm viimasel leheküljel. Lessing on loonud hulga huvitavaid ja realistlikke karaktereid, kelle saatusele kaasa elada.

Tegevus algab 1960. aastatel. Oma vanemate vastu mässavad noored otsivad varjupaika ühe sõbra majast, kelle ema Francese ei ole nii nõme kui nende emad. Nad elavad raamatu peategelase Francese kulul, olles seejuures perenaise suhtes ülbed ja nõudlikud. Need, kellel on parajasti kodus mässavad teismelised, kogevad raamatut lugedes ilmselt äratundmisrõõmu.

Teos on suuresti autobiograafiline, Doris Lessingi kodu oli tema poja teismeeas samuti selline noorte varjupaik, kus tema poja sõbrad elasid. Dorise vastu mässav poeg elas omakorda ühe teise sõbra kodus. Francese pojad elavad küll mõlemad tema katuse all.

Oluline liin teoses kujutab enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist läänemaailmas levinud naiivset kommunismiihalust. Francese eksabikaasa seltsimees Johnny korraldab kihutuskoosolekuid, külastab Venemaad, Angolat, Kuubat ja teisi sotsialismimaid. Mitmest teose noorest kangelasest saavad tema ustavad jüngrid. Meile siin tundub see uskumatu, aga aitab võib-olla paremini mõista, miks lääne inimesed kommunismi kuritegudest eriti kuulda ei taha.

Elo Odres

  • Pierre Bellemare, Jean-Fran?ois Nahmias
  • Olion 2006, 342 lk
On täiesti vapustav lugeda, kui julgeid samme on inimesed läbi aegade mitmesugustes olukordades teinud. Kõiki selliseid inimesi ühendab veendumus oma missiooni õigsuses ja selge eesmärk. Üks raamatu kangelasi on näiteks Anna Walters, kes õppis advokaadiks, et päästa oma eluks ajaks süüdimõistetud vend. Lootusetult raskes majanduslikus olukorras kulub tal selleks viisteist aastat, kuid lõpuks õnnestub tal oma venna süütust tõestada. Või võtame näiteks Elizabeth Cocherane'i, kes viib ellu oma unistuse saada ajakirjanikuks ajal, kui see oli veel puhtalt meeste pärusmaa. Nelly Bly varjunime all smugeldab ta end hullumajja ja kirjutab sellest vapustava artikli. Siis võtab pähe ja reisib Jules Verne'i kombel ümber maailma. Lood on põnevad ja kaasahaaravad, samas lihtsad ja inimlikud.

Katri Soe

  • Mara Maret Aronovich
  • Varrak 2006, 472 lk
Huvitav on jälgida, kuidas moodustuvad ja millest toituvad ühe firma võimustruktuurid, millist mõju võim inimestele avaldab. Tegevus toimub USA valitsuse raadiojaama Ameerika Hääle seinte vahel 1980. ja 1990. aastatel, taustaks Berliini müüri langemine ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine. Peategelaseks on Eestist 70ndate lõpul põgenenud põhimõttekindel juuditar, keda hämmastab Ühendriikide ehk vaba maailma paindumatus ja autoritaarsus. Kohati ehk liiga raskepärane lugemine, mis eksitab lugejagi lõpututesse võimukoridoridesse. Samas saab hästi kätte tunde, kui raske on tegelikult välja pääseda süsteemist, kuhu kuulud ja mille reeglite järgi peab mängima.

Katri Soe

  • Alois Uhl
  • Olion 2006, 235 lk
Vatikani müürid on näinud nii mõndagi. Kus on paavst, seal on enamasti ka naine, rohkem või vähem varjatult. Vähemalt ühe korra on naine istunud ka paavstitoolil, ajalukku on läinud Johanna, kes end meheks riietas. Sisuliselt pidasid kümnendal sajandil paavstiametit ka Theodora ja Marozia, ema ja tütar, algul paavsti armukese, hiljem juba paavsti emana. Kuna autor on jäänud truuks ajaloolistele faktidele, siis on lood naistest paavstide ümber lünklikud ja napid. Küll aga saab hea ülevaate sellest, kuidas on läbi sajandite muutunud suhtumine naistesse. Kui renessansiajal oli tavaline, et paavst pidas naisi ja korraldas orgiaid, siis eelviimase paavsti, Johannes Paulus II puhul imestati juba, et ta usklikke tervitades noori naisi laubale suudles ja oma rinnale surus.

Katri Soe

  • Carol Shields
  • Eesti Raamat 2006, 208 lk
Mida te teeksite, kui teie hilisteismeline laps ühel päeval kodunt lahkuks, hakkaks Tammsaare kuju ees kerjama, kaelas silt kirjaga "Headus", ja ööbiks kodutute öömajas? Just nii juhtub keskealise Kanada kirjaniku Reta Wintersiga. Tema 19aastane tütar Norah kaob ja ilmub välja Toronto kesklinnas kerjusena. Pereliikmete ja tuttavatega suhtlemisest ta keeldub.

Miks Norah nii teeb, kuidas olukord lõpuks laheneb ning kuidas ema ja ülejäänud pere seni toime tulevad, sellest raamat räägibki.

Elo Odres

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing