Sõõm värsket õhku teeb rikkamaks

Vabastav hingamine näib Eestis üha enam populaarsust koguvat. Ei möödu kuudki, kus Eestit ei külastaks mõni hingamisõpetaja. Kursused on menukad, neil käib arvukalt nii mehi kui ka naisi, nooremaid ja vanemaid. Hiljuti taas kord Eestit väisanud Uus-Meremaa päritolu hingamisõpetaja Colin Sissoni üks kursustest kannab pealkirja "Sinu õigus rikkusele". Sama pealkirjaga ("Your Right to Riches") raamatu üllitanud Sisson nimetab põhilisteks takistusteks, mis ei lase meil külluses ja rikkuses elada, hirmu ja alateadlikke piiravaid uskumusi. Näiteks on üheks takistuseks sisemine veendumus, et raha ei jätku ja et selle teenimiseks tuleb ränka vaeva näha. Või ka see, et kõik rikkad inimesed on kurjad ja alatud ning et raha on räpane.

Et asi oleks selgem, räägib Colin Sisson siinkohal oma isiklikust kogemusest. Olles 30 aastat päev päeva järel rasket tööd teinud, avastas ta, et pingutustest hoolimata oli tema pangakontol vaid naeruväärne summa, 700 dollarit. Colin teeb tähendusrikka pausi ja naeratab kavalalt. "Loobusin seejärel töö tegemisest, õppisin raha tegema ning teenisin kuue kuuga miljon dollarit. Ja kolm aastat hiljem olin kõik jälle kaotanud." Colin naerab jälle, pikalt ja südamest. "Raha tuli nii kiiresti, et ma ei olnud selleks valmis. Ma kartsin kohutavalt sellest jälle ilma jääda. Ja kuna ma nii hirmsasti kartsin, siis ma muidugi ka jäin sellest ilma."

Sarnane tõmbab ligi sarnast - hirm kaotust ja teadmine küllusest rikkust. Colin Sisson on veendunud, et ei ole mõtet raha nimel pingutada seni, kuni me pole õppinud toime tulema oma hirmuga sellest ilma jääda. Sisemine maailm peab olema tasakaalus, siis tuleb ka rikkus. Piltlikult öeldes - rahaautomaat ei peaks olema mitte kusagil tänaval maja seina sees või pangas, vaid iseenda sees. Mis ei tähenda muidugi seda, et rahaga ei tuleks ümber käia ratsionaalselt. Vastupidi, kulud-tulud peavad olema tasakaalus, väljaminekud kontrolli all, olemas peab olema isiklik investeerimiskava ja äri alustamisel korralik äriplaan. Oluline on aga ka see, mis toimub hingelises ja vaimses sfääris.

Majandus- ja psühholoogiaharidusega Colin Sisson on Vietnami sõja veteran. Hirmust, mida ta kord lahinguolukorras koges, ja kuidas ta selle hirmuga toime tuli, on ta teinud oma koolituste meetodi. Sisson nimetab seda protsessi ühendatud hingamiseks (breath integration), mis kujutab mõtete ja emotsioonide teadvustamise ning sügava hingamise kombinatsiooni. Eeldades, et meie loovuse ja vaba tegutsemise - muu hulgas raha teenimise - kõige piiravamaks faktoriks on hirm, tuleb ennekõike välja selgitada, mida me kõige rohkem kardame. Pankrotti? Näljasurma? Mis on kõige hullem, mis võib meiega juhtuda?

Colin küsib kursusel osalejatelt - kumb sa oled, ohver või peremees? Mis iseloomustab ohvrit, mis peremeest? Kuidas käib rahaga ümber ohver, kuidas peremees? Ning kumb on minu puhul peremees ja kumb teener, kas mina või raha? Ohvri mõtlemist ja käitumist juhib hirm, mis võib väljenduda kas viha, kurbuse või süütundena. Peremees seevastu juhindub armastusest - ta on suuremeelne, avatud ja vastutustundlik. Peremees teeb iseseisvalt valikuid, ohver usub, et olukorrad määravad tema elu. Kursusel osalejad peavad vastama küsimusele: kumb olen mina ja kumb ma tahan olla?

Ainus võimalus keerulisest, näiliselt lahendamatust olukorrast välja tulla on Colin Sissoni sõnul endale olukord ja sellega kaasnevad hirmud TÄIELIKULT teadvustada. Lihtne see ei ole, enamik inimesi teatavasti põgeneb ebameeldivate tunnete eest asendustegevustesse - enamasti on selleks mitmesugused meelelahutuse vormid nagu televisioon, seks, alkohol. Sissoni idee on aga selles, et täielikul süvenemisel ei ole enam niinimetatud halbu ja häid tundeid. Meie viga on nimelt selles, et me nimetame osa tundeid headeks, teisi jälle halbadeks. Ning soovime tunda ainult häid. Hirm ja viha on aga sama olulised ning kasulikud kui rõõm ja armastus.

Teooriale järgneb praktika. Mõtted teadvustatud, algab valmistumine hingamissessiooniks. Alustuseks lõdvestavad tantsuliigutused muusika saatel. Võib hüpata, jalgu ja käsi raputada - nii nagu keegi parajasti tahab. Hingata tuleb sealjuures nii, et ei tekiks pause ei sisse- ega väljahingamisel. Edasi heidetakse põrandale pikali ja algab ühendatud hingamine. Tunni-pooleteise jooksul hingatakse ja jälgitakse tähelepanelikult, mis kehas toimub. Millised tunded üles kerkivad, kas on mõnes kohas valus vms? Kui tuleb tahtmine nutta, tuleb sellel tulla lasta. Kui naerda, siis samuti. Ja kogu aeg tuleb edasi hingata, ikka energiliselt sisse ja lõdvestunult välja, ilma pausideta sisse- ja väljahingamise vahel.

Seda, et mõtete ja emotsioonide teadvustamise ning sügava hingamise ühendamine juba esimesel hingamiskursusel õnnestub, Colin Sissoni sõnul oodata ei maksa. Pigem tuleb alguses tegeleda psüühikas tekkiva vastupanuga sissejuurdunud mõtete muutmisele. Sisson hoiatab ka, et ühe hingamissessiooniga rikkaks ei saa. Küll saadakse teadlikuks oma rahaga seotud negatiivsetest tunnetest. Ent teadlikkus on juba pool võitu. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mis tahab päev-päevalt tegelemist. Midagi müstilist Sissoni meetodis tema enda sõnul ei ole, imet ei maksa loota, tuleb iseendaga tööd teha.

Küsin, kui paljud on pärast kursuse läbimist miljonäriks saanud. Colin muigab kavalalt ja ütleb, et mõni tõepoolest on. Hoopis rohkem on aga neid, kelle elu on muutunud õnnelikumaks ja kes on iseendaga rohkem rahul.

1. Olin alati arvanud, et parim viis raha juurde saada on võimalikult palju säästa. Lapsepõlvest oli pärit hirm n-ö musta teisipäeva ees: tuleb koguda raha, mida saaks mustadel päevadel kasutada. Hirm, et tulevikus ei tule pappi peale. Selle tulemuseks oli see, et mul oli raske ja ebamugav kulutada. Pangakontole kogunes esimene sada tuhat, siis teine ja kolmas. Ma ei osanud kulutada nii, et mul sellest rõõmu oleks. Investeerisin nagu maniakk. Nüüd saan aga aru, miks ma nii käitun.

Kõigepealt sain teadlikuks oma hirmust - ma kardan, et mul pole piisavalt raha, et mul ei jätku seda, ega julge sellepärast kulutada. Sain ka teada, miks ma olen õnnetu, kuigi mul on raha. Suures säästmise hirmus olin unustanud iseenda ja selle, et raha võib kulutada ka näiliselt tühistele, aga rõõmu tegevatele asjadele. Kogesin oma nahal, et raha pole mitte eesmärk, vaid vahend. Kursuse tulemus on see, et kulutada on mul ikka raske, aga ma oskan seda nüüd jälgida. Ma kulutan nüüd rohkem meelelahutusele ja olen seeläbi õnnelikum. Mul on parem ja rõõmsam olla.

2. Minu suhet rahaga see kursus ei muutnud, sest raha ei muuda inimest, vaid kontrollib, kellega on tegemist. See oleks muidugi päris huvitav, et käin kursusel ja homme saan rikkaks. Tuleb ent mõista, et väljaspool ei ole mingit rikkust - me ise oleme külluse allikad. Paljudel inimestel ei ole rikkuse aparaat lihtsalt sisse lülitatud. Colinilt saadud teadmiste ja tõekspidamiste abil on võimalik igaühel enda rikkuse nupp üles leida ja see sisse lülitada.