Viktor Siilats: korralik tööjõud pole eal puu otsas kasvanud

Artikkel

- Uudised
- Ardo Kalda
- 7. november 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viktor Siilats: korralik tööjõud pole eal puu otsas kasvanud
Milline on see piir, kus meie turu tohutu kasv lõpuks pidurdub ja jääme koos muu Euroopaga tiksuma paariprotsendilise kasvu juurde?
Praeguste müüginumbrite ja kasvu jätkumisel on 25 000 sõiduautot vägagi reaalne tulemus.
Arenguruumi jätkub meil piisavalt Kui vaadata uute autode müüki 1000 elaniku kohta aastas, siis on Eestil oma praeguse tasemega veel hulka maad minna, et jõuda järele näiteks paljudele endise sotsialismileeri riikidele Ida-Euroopas, saati siis Soomele ja Skandinaavia riikidele, keda aastaid endale eeskujuks oleme seadnud.
Millal me võiksime selle piirini jõuda?
Lähema viie kuni kümne aasta jooksul ei ole praeguse turu kahekordistumine, s.o 50 000 auto aastamüügini jõudmine kaugeltki mitte võimatu.
Palju sõltub muidugi valitsuse maksupoliitikast, mille võimalikke keerdkäike on raske prognoosida.
Ja globaalsest vaatevinklist vaadatuna - fossiilkütuste lõppemisest, nafta hinna jätkuvast tõusust jne.
Enne, kui me selle piiri saavutame, on autokeskustel vaja kõvasti laieneda ja seda nii müügi kui ka teeninduse poole pealt, sest lihtsalt ei jõuta ju kogu seda mahtu teenindada, paljud on juba praeguse mahuga hädas?
Ekstensiivne areng on turu tõusu tingimustes loomulik nähtus. Eriti oluline on see teeninduse poole pealt. Autoäri üldtuntud käibetõde on see, et järgmise auto müüb teenindus. Kui oma remontivajava autoga pääseb margiteenindusse löögile alles nädalate möödudes, siis võib selline olukord kliendi kergesti viia margivahetuseni.
Kuidas automüüjad peaks kasvu tingimustes lahendama niigi kriitilise tööjõu probleemi ehk uut ja korralikku meest näiteks teenindusse on juba praegu väga raske leida?
Korralik tööjõud pole kunagi puu otsas kasvanud. Praegusel ajal on asjatundlike töömeeste värbamine igal elualal raske.
Euroopa Liidu rikkamate riikide meepotid paistavad liigagi ahvatlevad. Loomulikult on tinginud see vajaduse maksta siin sellist palka, mis tööjõudu piisavalt motiveerib ja neid paiksena hoiab.
Õnneks hakkab oskustöölise, sealhulgas automehaaniku maine tasapisi jälle au sisse tõusma ja noori hakkajaid mehi ametikoolidest tulema. Loomulikult teeme õppeasutustega koostööd ja umbes 25% Info-Autos õppepraktikal käinutest oleme ka oma hingekirja saanud.
Märkima peab seda, et ametikoolides baasteadmistega põhja alla saanud mehaanikute lõplik lihv ja margispetsialistiks kujunemine saab toimuda ikka ja ainult juba konkreetse automargi juures tööl olles.
Tänapäevased autoteeninduses kasutatavad süsteemid on margiti liiga spetsiifilised, et kõike seda koolitööna selgeks saada.
Kas võime meie turul kohata ka sellist trendi, et margiesindused hakkavad universaalseid töökodasid kokku ostma?
Ei usu, et töökodade kokkuostmine siinsel turul etableerunud autofirmadel eriliseks trendiks muutuda võib. Kui, siis on huvitavamad terviklikud autoesindused. Kontrollitud kasvu tingimustes pigem laiendatakse olemasolevaid margiteenindusi, et suurenenud müügist laienev autopark hooldatud saaks.
Hetkel kuum