Advokaadid teatavad rahapesust harva

"Advokaadid püüavad rõhutada oma erilist rolli õigussüsteemis ning sellest tulenevaid konfidentsiaalsusnõudeid," liigitab rahapesu andmebüroo (RAB) advokaadid oma aastaraamatus kõige probleemsemasse gruppi.

RABi komissari Aivar Orukase selgitusel antakse kõigile teatamiskohustuslastele juhendid, kuidas kahtlasi tehinguid ära tunda. "Kui advokaadil ei teki kahtlust ja ta ei teata, siis sellest ei ole midagi hullu," sõnas Orukask. Samas kui advokaat teeb kahtlase tehingu ja RAB saab sellest teada, peetakse advokaati kuriteos kaasa aitajaks või isegi rahapesijaks.

"Euroopa Liidus on juba kohtulahendeid, kus advokaatidelt on kahjukannatajatele välja mõistetud summad, mida on edasi kantud advokaatide kontode kaudu, ja neid on karistatud kriminaalkorras," tõi Orukask näite.

Eesti advokatuuri juhatuse liikme Toomas Vaheri sõnul tahab RAB alati saada rohkem infot, aga see, et advokaatidelt on teateid vähevõitu, ei ole probleem, vaid paratamatus. Ta selgitas, et advokaat seisab reeglina kliendi kõrval, mitte kliendi ja vastaspoole vahel, nagu pangad ja notarid. Seega ei pruugi advokaat teada, kellega tema klient suhtleb.

Lisaks kehtib Vaheri sõnul advokaadile teavitamiskohustus teatud piiranguga, sest üldreeglina on advokaadil seadusega keelatud oma kliendi kohta infot anda. "Advokaati ei saa kunagi kohustuda nõustamise käigus tekkinud teavet üle andma," selgitas Vaher. Teavitamiskohustus kehtib peamiselt siis, kui advokaat teeb tehingu kliendi nimel ja vastaspoolel on kahtlane firma. "Kui saab teatavaks info, et ostja pakutav raha on kahtlast päritolu, siis peaks teate tegema," ütles Raidla & Partnersis vandeadvokaadina leiba teeniv Vaher.

Rahapesu kahtluse teadete koguarv on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ja nii tuleb keskmiselt ühes päevas ligi viis rahapesu teadet. Lõviosa ehk keskmiselt enam kui 84,5 protsenti teadetest on viimase seitsmel aastal tulnud pankadest.

Advokaatide taha on võimalik peita nii oma isik kui ka raha päritolu.

Äripäev kirjutas, et 2003. aastal sõlmis HETA Pärnu advokaat Ilmo Maaroos õigusabilepingu ja võttis kliendilt sularahas 602 000 krooni. Leping kujutas endast sisuliselt kliendi raha vahendamislepingut.

Sama aasta septembris uuris kapo offshore-firma Heta Inc tegevust, millega oli seotud ka maksuvaidluse tõttu rahandusministri kohalt tagasi astunud Tõnis Palts. Jaanuaris 2004. kirjutati aga HETA nn raudvara Üllar Talviste kohale tõusnud ametialasele võltsimisele kaasaitamise ja riisumise kahtlustest.

Kuulus on ka Tallinna südalinna kinnistu Pärnu maantee 10, mida ostis ja müüs vandeadvokaat Viktor Kaasik. Draamateatri vastas asuvat kinnistut omas Kaasiku kontrolli all tegutsenud OÜ Baltin, mille tegelikud omanikud ja raha päritolu on teadmata.

Septembris tapetud Venemaa Keskpanga aseesimees Andrei Kozlov ennustas, et kahtlase raha vool Eestisse on alles algamas, sest Venemaal on kombeks kapitali alati enne valimisi riigist välja viia.

Rahapesu andmebüroo komissari Aivar Orukase sõnul on enamik rahapesu kahtluse teadetest siseriiklikud.

Kozlov käis paar kuud enne surma poolsalaja Tallinnas ja nõudis Eesti võimudelt erandkorras mitme SEB Eesti Ühispangas ja Sampo Pangas asuva arve sulgemist, kuna kahtlustas rahapesu. Tema väitel liikus alates tänavu aasta algusest Eesti pankade kaudu Venemaalt Läände väga suurtes kogustes raha.