Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroraha kasutamise võlu ja valu

    Viimasel ajal on meedias olnud kõne all Eesti keskkonnaprojektide kallinemine. Seda eeskätt nende projektide puhul, mille rahastamisel kasutatakse Euroopa Liidu toetusraha. Täpsemalt on tähelepanu all kolm suuremat keskkonnaprojekti kogumaksumusega 1,6 mld krooni, aga mille hind on tänaseks ligi kahekordne. Kirjutised on lugejale olukorda sedastanud läbi kõverpeegli. Jääb mulje, et ELi otsustusprotsessid kulgevad liiga aeglaselt ja bürokraatiat on toetusrahade jagamisel Eestis ülemäära palju.
    Ent nii ametnikud kui ka kasusaajad on teinud parima projektide kavandamise ja hanketsüklite tulemuslikuks läbimiseks: Eesti on koos Sloveeniaga ELi uutest riikidest parimad reaalselt raha kasutajad.
    Ajal, mil Eesti jaoks avanesid Ühtekuuluvusfondi (ÜF) jt rahaallikad, seadsid meie ametkonnad üheks kandvaks põhimõtteks kõigi kavandatud ELi vahendite tulemusliku ärakasutamise. Eesti liigubki toetusrahade planeerimisel ja väljamaksmisel ELis esirinnas. Näiteks ÜFi raha, millest toetatakse suuri keskkonna- ja transpordi infrastruktuuri projekte, on 2004-2006 projektidega 100%-liselt kaetud. Kokku on Eestile sel ajal eraldatud ÜFist ja struktuurifondidest toetusi ligi 6,7 mld krooni, lisaks toetused maaelu ja kalanduse arendamiseks.
    Projektide kogumaksumus on ehitushindade järsust tõusust tingituna märkimisväärselt kasvanud. Sellega kaasneb nüüd, kus projekte tuleks järjest käima lükata, omavalitsustele suurem omafinantseeringu maht, summa, mis lisaks toetusrahale tuleb igal taotlejal endal välja panna. See käib paljudele üle jõu.
    ÜFi projektide tsükkel planeerimisest hankelepingu sõlmimiseni kestab ligi kolm aastat. Projektide maksumus on kavandatud mitme aasta tagustest baashindadest lähtudes, ehitushindade sellist kasvu polnud võimalik ette näha. Samuti on keskkonnaprojektid enamasti suuremahulised ning kestavad paar-kolm aastat. Ehitusfirmad on oma tänastesse pakkumistesse sisse planeerinud jätkuva hindade kasvu ühtlases tempos.
    Kitsaskohti planeerimisel on teisigi. Tihti koosnevad keskkonnaprojektid paljudest väikeprojektidest ja omavalitsused ei tea protsessi algul paraku alati täpselt, millist lahendust tahta. Oma mõju avaldavad ka üldised arengud ehitusturul - ehitustöölisi napib ning tööjõud on kallis, samuti kerkivad materjalide hinnad.
    ELi bürokraatiamasin on üles ehitatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks ning pettuste ärahoidmiseks. Tagantjärele peab saama tõestada, et iga toetuskroon läks õiglaste kriteeriumide alusel sobivaimale taotlejale. Siiski võib alati (vahel on ka põhjust) nuriseda protsesside aegluse, kontrollide rohkuse ja lõputute vaidluste üle kulude abikõlblikkuse teemal. Eeskujulik näitaja toetuste katmisel projektidega tähendab kahjuks ka, et meil pole reserve hinnatõusu katmiseks ELi fondidest.
    Võimalusi olukorra lahendamiseks on mitu. Näiteks saab projekte tõmmata koomale, lülitades mõned väiksema elanike arvuga, kuid suurte projektikuludega omavalitsused konkreetsest projektist praeguses etapis välja, mis tähendaks niisuguste projektide elluviimist eraldiseisvana tulevikus.
    Teine võimalus on jätta projekt puutumata, kuid leida hinnatõusu kompenseerimiseks lisaraha riigieelarvest. Reaalselt pole raha vaja ei sel ega järgmisel aastal, vaid alles 2008-2010. Seega tuleb kevadel nelja aasta peale ette vaatava riigi eelarvestrateegia uuendamisel üle hinnata kõik keskkonnasektori sisereservid ning otsida võimalusi vahendite ümbertõstmiseks. Täiendavalt on vaja 600-900 mln krooni aastas.
    Ka keskkonnaministeerium peab keskkonnainvesteeringute strateegiat muutustega kohandama, et lähiaastail saaks keskkonnainvesteeringute keskus senisest enam ja suuremas mahus vee- ja jäätmevaldkonna projekte kaasrahastada.
    Riik kindlasti pingutab selle nimel, et kõik alustatud projektid saaksid valmis ning vallad ei jääks ilma nüüdisaegsest veevärgist ja kanalisatsioonist. Parim lahendus, kuidas seda täpselt teha - riigil pole vahendeid, et kõike seda enda kanda võtta -, tuleb alles leida. Kutsun kõiki osapooli loobuma süüdlaste otsimisest ja pakkuma häid ja terviklikke lahendusteid.
    Autor: Renaldo Mändmets
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.