Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suusafirmad sõdivad eestlaste pärast

Mariliis Pinn 09. november 2006, 07:34

Pärast Torino olümpiamänge asusid
suusafirmad jõuliselt kullavõitjaid Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu endale
meelitama, täpsemini ostma. Mõlemad jäid siiski Fischerile truuks. Esialgu.
Tulevikus aga võib kõike juhtuda.

Suusafirmade sõda on jõudnud Eesti territooriumile. Suured lahingud on võitnud seni Fischer, ent konkurendid ründavad võimsate jõududega ning on mitmes pisemas tapluses peale jäänud ehk siis Eesti noored suusatajad endale kaubelnud. Kuid see neid ei rahulda, nad tahavad ka staare enda leeri meelitada, kirjutas SL Õhtuleht.

Kaks olümpiakulda on suusafirmale parim reklaam. Torinos poseeris Kristina, kaenlas Fischeri kollased lumelauad. Fischeri konkurendid valasid kadedusest pisaraid ja otsustasid eestlanna endale meelitada. Kaks firmat lõid lauale pakkumised, millest ei saanud keelduda. Kristina keeldus. Sel lihtsal põhjusel, et Fischer muutis lepingu märgatavalt soodsamaks.

Ka Veerpalu ja Jaak Mae ukse taha ilmus kaks kosilast – Salomon ja Atomic – ning tegid väga head pakkumised. «Lükkasime pragmaatilistel põhjustel need esialgu tagasi,» rääkis treener Mati Alaver. «Võib kuluda aasta, enne kui uusi suuski tundma õpid. Ja kui klassikalise tehnika valdaja näiteks uue firma paaride seast neid õigeid ei leia, jäävadki medalid võitmata.»

Küsimus pole isegi selles, et Fischer teeks klassikasuuskade kallal väga head arendustööd. Pigem vastupidi. Aga Veerpalu hooldemehe Are Metsa sõnul on neil olemas suusad, millega medaleid võidetakse: «Näiteks Veerpalu pole viie aasta jooksul Fischerilt imehead suusapaari saanud, aga vanad töötavad suurepäraselt. Uue lepingu puhul neid aga kasutada ei saaks.»

Kümmekond aastat tagasi olid Eesti suusatajad maru õnnelikud, kui Fisher neid kuulda võttis ja näpuotsaga suuski eraldas. Tänu medalivõitudele paranesid lepingud, kuid Fischer jäi loorberitele puhkama, arvates, et Eesti on lõplikult vallutatud. Paraku nii lihtsalt need asjad ei käi. Kui veel hiljuti oli eestlaste hooldeboks seinast seina Fischeri-kollane, siis nüüd on kollast alla poole.

Ficheri leping oli hea meie liidritele, kuid teistele tublidele suusatajatele firma tähelepanu ei jätkunud,» selgitas Alaver.

Tänu Alaveri isiklikele kontaktidele sai Anti Saarepuust Atomicu-mees. «Suusafirmad on huvitatud, et nende sõitjad pääseks kuuma gruppi ning sealt edasi poodiumile,» selgitas Alaver.

Fischer ja Atomic pole ainsad, kellega Eesti suusatajail on lepingud sõlmitud. Erkki Jallai sõidab Rossingnoli, Kaspar Kokk ja mõned juuniorid Madshusi ning Raul Olle Salomoniga.

Konkurentide jõuline pealetung äratas ka Fischeri unest ning firma sõlmis Eesti suusaliiduga juba laiema lepingu, mis hõlmab lisaks A-koondisele ka järelkasvu ning suisa noori. Näiteks võttis Fischer kibekähku enda rüppe äsja juunioriikka jõudnud Kertu Saarepuu ja Triin Ojaste, mis tähendab, et tahetakse suusatajaid siduda enda külge väga varakult.

A-koondise suusatajate personaalne leping tähendab seda, et sportlased saavad sisuliselt piiramatul arvul suuski. Sügisel valitakse välja vajalikud paarid vastavalt stiilile ja ilmastikutingimustele ning talve jooksul vahetatakse välja need, mis ei toimi. Aasta pärast algab kogu protsess otsast peale.

Näiteks Veerpalul on 48 paari suuski (paari hind poes umbes 6000 krooni), millest kolmandik on võistlussuusad, kolmandik varusuusad ja kolmandiku kallal tehakse testitööd. Mis preemiatesse puutub, siis suusafirmad maksavad neid kõigile, kes hea tulemuse välja sõidavad, vaatamata sellele, kas sportlasel on leping või mitte. Ent nagu öeldud, on maailmas käputäis nii öelda palgalisi tehasesõitjaid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. November 2006, 07:34
Otsi:

Ava täpsem otsing