Erki Aavik - tippviiuldajast rahapesijaks

Kadri Jakobson 10. november 2006, 00:00

Erki Aaviku lähedal seisvad kamraadid ei taha kuidagi uskuda, et mees millegi nii häbiväärsega hakkama sai. Nad tunnistavad ühest suust, et Aavik on aus, abivalmis, soe ja sõbralik mees - seltskonnahing ja lahe inimene. Aaviku tutvusringkond on lai, kuid tõelisi sõpru leida polegi nii lihtne. "Kui tahate leida Aaviku tõelisi sõpru, otsige neid muusikute seast," soovitati Äripäevale.

Pärast seda, kui Aavik aastaid usinalt ERSO ja Eesti Raadio orkestris viiulit venitas, sõitsid nad 1990. aastal kontrabassimängija Mati Lukuga Soome aurulaevale leiba teenima. Mehed tunnevad üksteist muusikakeskkooli esimesest klassist saadik. Viimati suhtlesid sõbrad kolm nädalat tagasi, kui Erki Aavikul oli sünnipäeval.

"Igal inimesel on palju erinevaid tahkusid, ka temal on neid. Seda tunnistab ka tema kirev ametite valik," ütleb Lukk. "Tema katsus oma latti alati väga kõrgele seada. Päris tühjalt kohalt juhiks ei panda."

On Aavik aus mees? "Arvan, et tegemiste vastu on ta aus. Kõike, mida ta ette võttis, tahtis ta võimalikult hästi teha. Mõnes mõttes oli see küll üllatus, et ta eeluurimise all on. Pole teda kunagi kriminogeenseks inimeseks pidanud," räägib Lukk.

Eesti Filharmoonia direktor Jüri Leiten ütleb, et mängida suures sümfooniaorkestris 49. viiulit pole Aaviku jaoks.

"See töö ammendas end Aaviku jaoks, ta on solist," ütleb Leiten. Ta lisab, et Aavik on ka muusikuna olnud eluaeg edasipürgija, esineja. Aavikule meeldis laval särada ja publiku tähelepanu nautida.

Palju Venemaal töötanud Leiten teab, kuidas slaavlased esineda tahavad, kuidas nad lava armastavad. "Eestlastel on suitsiidilõhn kogu aeg juures. Nii säravat tüüpi, nagu Aavik Eestis, naljalt ei leia," ütleb Leiten.

"See peab olema ikka väga tõsine asi. Ja kus tal siit põgeneda oleks? Õudne, kui see saab trendiks," ütleb Leiten.

Tööd Aavik ei karda. Saksa Auto tegevjuht, aastatel 1997-2002 Aavikuga kõrvuti kabinettides töötanud Jussi Pärnpuu ütles, et Aavik tuli ja pani firma nullist jooksma.

"Tegime toona metsikult tööd - Aavik tuli hommikul ja läks õhtul, ja nii aastaid. Kui firma sai püsti, lõppes ka tema töö. Tema läks ära ja otsib tänapäevani oma kohta. Mina jäin. Aavik ongi selline algataja, tekitaja mees," räägib Pärnpuu.

Kui küsida Aaviku veidruste kohta, siis Pärnpuu lagistab naerda.

"Aga mis on veidrus? No viina oleme muidugi koos võtnud. Aga üks veidrus Aavikul siiski oli - ta ei pidanud koosolekuid," ütleb Pärnpuu. Ta ütles, et kui päev otsa kontoris olla, siis selleks lihtsalt polnud vajadust.

Aga palka oskas Aavik juba siis küsida. "Ta küsis direktorilt palka ja sai selle," ütleb Pärnpuu.

Aavik on ise öelnud, et tööle asumisel on ta alati lahkumishüvitise kokku leppinud. Kui suurte kompensatsioonidega ta autofirmast lahkus, pole teada. Ent Werolist minnes aastal 2004 sai ta riigiettevõtetes suuruselt teise lahkumishüvitise - 350 000 krooni.

"Kui mulle lahkumise korral midagi ei taheta maksta, siis sellisesse asutusse ma tööle ei lähegi," kinnitas Aavik toona. "Juhtimine on väga keerukas ja vastutusrikas töö - kui oleksin näiteks insener või pesumasinate parandaja, siis teaksin ma täpselt, kust uut tööd otsida. Juhi puhul see nii lihtne ei ole."

Paar aastat tagasi asus Aavik elama Saaremaale Pöide valda, kus peab Muraja külas Äola talu. Praegu hoolitseb tema loomade eest sulane Urmas. Aavik on ka Pöide vallavolikogu esimees, lisaks Tornimäe Jahiseltsi esimees.

Aavikul on kahest kooselust neli last. Oma eraelust ta Kroonika ega muude ajakirjade veergudel ei räägi. Aavik on kirglik jahimees, loodusenautija, lisaks gurmaan, kelle hobiks on söögitegemine.

Mõistagi seob Aavikut Rahvaliidu ladvikuga jahikirg. Ta kuulub Jahimeeste Seltsi juhatusse koos rahvaliitlaste Tiit Tammsaare, Mario Sootna, Jaan Luksi, Andres Lillemäe jt.

Jahikaaslased teavad, et Aaviku valmistatud loomamaks maitseb superhea.

Aavik mitmekülgsest isikust on vaimustatud ka tema advokaat Monika Mägi. Ta ütleb, et harva näeb nii suure lugemusega inimest nagu Aavik.

"Ta palus nüüdki arestimajja raamatuid ja õppematerjale. Lähedased praegu seda komplekteerivadki," räägib Mägi.

"Inimesena on ta seltsiv ja sõbralik, kuid arvestades, millise šoki ta vahistamise pärast sai, oli ta nüüd väga tõsine. Koguka mehena on eeluurimisvanglas Aavikul tekkinud ka tervisehädad.

"Tema tervislik seisund on üsna halb, tal on kõrge vererõhk. Meditsiinipersonal andis talle abi," ütleb Mägi.

Lõuna ringkonnaprokuratuurist öeldi, mingeid pretensioone Aavik esitanud pole. Tervisliku seisundi kohta prokuratuur teavet anda ei saa, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega.

Aavik vahistati 3. novembril ja jäeti 48 tunniks vahi alla. Prokurör sai loa jätta Aavik kuueks kuuks vahi alla põhjusel, et Aavik võib vabaduses eeluurimist takistada või sellest kõrvale hoiduda.

Advokaadi sõnul Aavikul pole eeluurimise ajal Tartu vanglas ei suhtlemisõigust lähedastega, kokkusaamist ega kirjutamist.

Werol Tehaste eksjuhti Erki Aavikut süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises, võõra vara omastamises ja rahapesus ning kokku 136 miljoni kroonise kahju tekitamises riigi osalusega ettevõttele AS Werol Tehased.

Prokuröri Marge Püssi sõnul ületas Aavik Weroli nõukogu antud volitusi ja ostis kokku rapsiseemet 44 000 tonni rohkem kui lubatud, põhjustades ettevõttele 22 miljonit krooni kahju.

Lisaks sõlmis ta lepingu ASiga Biodiisel, lubades varustada ettevõtet biodiisli tootmiseks vajaliku õliga, mida aga Werol ei suutnud teha. Sellega tekitas Aavik Werolile kahju 114 miljonit krooni. Kõik kahjusummad võivad prokuröri hinnangul uurimise käigus muutuda.

Lisaks kahtlustab prokuratuur Aavikut Werolist 75 000 euro (1,1 miljonit krooni) omastamises ja rahapesus 62 00 euro (970 000 krooni) vääruses.

Aavik raiub siiani, et on süütu. Ta väitis, et pole teinud ühtegi seadusevastast tegu ning end süüdi ei tunnista.

"Tulin just eile Eestisse ja täna uudiseid lugedes vajusid mul lihtsalt käed rippu, selline vassimine," kommenteeris Aavik. "Oleks ma mõni vähema meediakogemusega inimene, siis oleksin endale kuuli pähe lasknud," ütles ta oktoobris, kui Weroli juhtide süüdistus ilmsiks tuli.

Enne kui Aavik 3. novembril vahistati, kuulati kahtlustatavana üle Weroli kunagine kommertsdirektor Tõnu Jaanimets. Ta tunnistas Postimehele, et just Aaviku palvel avas ta Lätis konto, millele kantis 75 000 eurot ehk ligi 1,2 miljonit krooni.

Toona põhjendati ülekannet kui firma ettemaksu Venemaal asuvale partnerile Tetra Invest, kes ei teadnud aga saabuvast rahalaevast midagi. Mõnda aega seisis raha Lätis, siis võeti osa sellest välja sularahas, osa kanti tagasi ühe Eestis elava naise kontole. Aasta hiljem, kui prokuratuur asja jälile sai, üritasid kahtlustuse järgi samad inimesed raha Tetra Investile tagasi kanda, nagu oleks see olnud laen. Prokuröri sõnul on suur osa rahast nüüdseks arestitud.

Ametiseisundi kuritarvitamist puudutav kahtlustus pärineb 2004. aastast, mil Werol varus Aaviku juhtimise all ligi kaks korda enam rapsiseemet, kui nõukogu oli lubanud. Toona võetud kohustused viisid hiljem ettevõtte pankroti äärele.

Probleem ei olnud mitte ainult selles, et Werolil ei olnud nii suure hulga rapsiga midagi teha, vaid ka selles, et rapsi osteti toonasest maailmaturu hinnast kallimalt.

Kahtlustuse teine osa puudutab sama aasta suvel sõlmitud lepingut biokütusetehase ASiga Biodiesel, mille osanik Werol Aaviku algatusel oli. Lepinguga võttis Werol endale kohustuse varustada firma tulevast biodiislitehast toorainega. Et seda ei suudetud, esitas Biodiesel Werolile 140 miljoni kroonise kahjunõude, mille üle käib vaidlus siiani.

Kriminaalmenetlust Weroli suhtes algatas prokurör selle aasta märtsis, tuginedes ajakirjanduses avaldatule.

Tiit Tammsaar, ekspõllumajandusminister, jahikaaslane
Kui mina minister olin, läks Aavikul seal (Werolis-toim.) päris hästi, isegi kasum vähenes. Arvan, et rapsiseemne varumise osas on tegu lihtsalt vale otsusega. Süüdistust rahapesus, omastamises ei oska ma kommenteerida. Need summad muidugi ehmatasid. Selge on, et kui need tõele vastavad ja keegi on midagi valesti teinud, peab süüdlane karistatud saama.

Aaviku tegemistel Werolis hoidis eelkõige silma peal ettevõtte nõukogu, kuna ministeeriumis läks põhiaur Euroopa Liiduga ühinemisele ja seadusloome ühildamisele.

Raivo Reinart, Pöide vallavolikogu liige, jahikaaslane
Minul on temaga suheldes ainult positiivset öelda, las negatiivne jääb ajalehtede jaoks.

Tema vahistamine on midagi arusaamatut, eriti aga kohtuniku põhjendus - justkui vabaduses segaks Aavik uurimist - selle juures. See vahistamise põhjus on läbipaistvalt otsitud kuni selleni, et loetud kuude pärast on märtsis Riigikogu valimised.

Artur Raidmets, firmajuht, muusik
Abivalmis, naljamees, suurepärane muusik. Kohutavalt kahju, et ta ärisse läks, sest Eesti jäi väga heast viiuldajast ilma. Ta oli üks paremaid džäss-viiuldajaid.

Lisaks absoluutse kuulmise ja väga hea kõrvaga pillimehele, oli ta ka hiilgav organisaator ja mänedžer. Ta oli sõbralik ja lihtne inimene. Positsioon ei kaugendanud teda teistest pillimeestest.

Tema vahistamine tuli muidugi ootamatult.

Eks need mängud käivad alati kõrgelt ja kunagi ei tea, kes mille eest ja kas asja eest kinni võetakse. Aferisti ja päti muljet pole ta mulle kunagi jätnud, Kui ta midagi lubas, siis mingisuguseid petuskeeme minu puhul ta ei rakendanud, ka teistelt muusikutelt pole seda kuulnud.

Mario Sootna, Rahvaliit, jahimees
Supersõbrad pole me Aavikuga kunagi olnud. Ta on seltskonnas lahe tüüp, hea jutu ja lauluga.

Ausalt öeldes ei tea ma tema kohta ühtegi äri öelda, mis äri oleks. Eesti Eines keerutas ta võõrast raha, oli autofirmades juht.

Kunagi ühisjahtidel võttis ta viiuli kaasa ja mängis seda. Aga eraelust ega asjadest ta seltskonnas ei räägi. Suur osa sellest, mis ta on oma ideedest rääkinud, on fantaasiavaldkonda läinud.

Harald Koel, Tornimäe Jahiseltsi juhatuse aseesimees
Olen olnud 20 aastat jahiseltsi esimees, nüüd teist aastat on minu asemel Erki Aavik. Probleeme pole temaga olnud. Aga et ta pulkade taha pandi… ei usugi kohe, et ta midagi sellist korda saatis. Inimestesse suhtumine on tal ju tipp-topp, tunneb ja teab paljusid asju, aitab alati. Oleme paar korda põdrajahil käinud. Aavik oskab hästi maksa teha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing