Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskerakondlik ajupesu tulevaste valijate seas

    Keskerakonna juhitav linnavalitsus eraldas linna reservfondist ligi 900 000 krooni, et osta abiturientidele mälupulgad. Kingituse kätteandmiseks korraldatakse Tallinna koolides massiüritused, kus üheksasse kooli aetakse kokku kogu Tallinna linna tuhanded abituriendid.
    Kõnekas on ka stsenaarium, mis keskerakondlike linnajuhtide žesti saadab. Tallinna haridusamet saatis koolijuhtidele kirja, milles kohustab koole muretsema linnajuhtide esinemise ajaks esitlus- ja helitehnika, lisaks inimesed, kes mälupulki jagama hakkavad. Linnajuhid esinevad 45minutilise ettekandega, kuid koolil on ettekandeid keelatud teha.
    Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi abiturientide arvates on selline massiüritus kummaline viis kingitust üle anda.
    "Keskerakond on valinud noorte peibutamiseks õige toote, sellega on lihtne noori ära osta. Üritus ise on naeruväärne. Ettekäändel, et midagi kingitakse, teeb Keskerakond endale propagandat," ütlevad nad.
    Abiturient Mildred Aavik ütleb, et õpilasesinduse juhina ta seda asja nii ei jäta ning tõenäoliselt kavandab protestiaktsiooni. "Sellist massiüritust pole meie kooli vaja - pealegi oli meil äsja kooli juubel, millega oli palju tegemist," lisab ta.
    12. klassi noormehed Ergo, Tarmo ja Henri on imestunud, et mälupulkade kinkimiseks selline tseremoonia tehakse.
    "See on nagu Tartu maantee avamine," ütlevad nad. "Miks ei võiks need lihtsalt kastiga koolidesse tuua? Nende jagamine võtaks ehk kümme minutit." 11. klassi noormees Joosep Vimm jääb mälupulgast ilma. Ta on kindel, et järgmisel aastal, mil valimised on läbi, enam mälupulki ei kingita. "Pigem on see valimiskampaania kui siiras kingitus," ütleb ta.
    Keskerakondlasest abilinnapea Kaia Jäppinen ja volikogu esimees Toomas Vitsut kinnitavad, et tegu pole partei propagandaüritusega. "Absoluutselt mitte, absoluutselt mitte!," räägib Jäppinen. Ta ütleb mitmesaja inimesega ürituste kohta, et kindlasti pole linnajuhid huvitatud sellest, et koolidesse koguneks rahvamass, kes üksteise otsas trambiks ja püsti seisaks.
    Vitsuti sõnul valiti mälupulk arvestades Tallinna kui eestvedajat e-riigi arengus. "Kellele siis veel, kui mitte abiturientidele - noortele linnakodanikele ja tulevastele tublidele otsustajatele - peaks sellest rääkima," ütleb Vitsut.
    Jäppineni sõnul kavatseb ta noortele rääkida linna juhtimisest 46slaidilise presentatsiooni abil. "See selgitab, kuidas linn toimib, millised on haldusüksused, kuidas linna juhitakse, kes on töötajad, mida nad teevad jne. Sama presentatsiooni on esitletud ka väliskülalistele ja neile, kes vajavad lisateadmisi. Tegemist on ühe osaga ühiskonnaõpetusest," selgitab Jäppinen.
    Tallinna linnavalitsusest öeldi, et mälupulga saavad kõik Tallinna abituriendid. Kui palju õpilasi kohale tuleb, ei osanud linnavalitsus prognoosida. Küsimusele, kas üritus on noortele kohustuslik, vastas linnavalitsus: oleme palunud osaleda.
    Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur peab korraldama 29. novembril mälupulkade ürituse, kus peaks osalema kokku 635 inimest.
    "Meie kooli aula mahutab 240 inimest, mistõttu plaanime seda üritust teha väljas, näiteks linnamüüri ääres," ütleb Agur.
    Tema linnaisade üritust hukka ei mõista. "Vähemalt annab see signaali õpilastele, et linn mõtleb innovaatiliselt, kaasaegselt," ütleb Agur. Kui ta saab teada, et mälupulgad polegi tühjad, vaid neis on juba info Tallinna kohta, vastab ta: "Eks see ole kahe otsaga asi, aga vaenulikult pole mõtet asju ajada."
    21. kooli direktor Naida Toomingas sai kirja Tallinna haridusametilt, kus kästakse esitluseks valmis panna mikrofonid ja projektorid ning otsida inimesed mälupulkade jagamiseks.
    "Meie kooli saal mahutab 250 inimest, esitluspäeval tulevad meie kooli kümne kesklinna kooli abituriendid," ütleb Toomingas. Kas tegu on poliitilise propagandaga? "Nii ja naa. Kui õpilased saavad vajalikke asju, siis on valimisvõitlus tore asi," naerab Toomingas. "See, et õpilastele aeg-ajalt asju antakse - miks mitte. Aga tavaliselt kipub see periooditi olema."
    Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Külli Puhkim on mures, kuidas nende kooli 300 lapsele mõeldud aula mahutab 22. novembril ära 500 last. "Minu arvates pole selle ürituse stsenaarium läbi mõeldud," nuriseb Puhkim. Küsimusele, kas pole tegu abiturientidele suunatud propagandaüritusega, vastab Puhkim: "Tegelikult ei arva ma sellest midagi. Minu arvamus ei loe ju midagi," lausub ta.
    21.-29. novembril 2006 kohtuvad Tallinna linnapea Jüri Ratas, abilinnapea Kaia Jäppinen ja Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut Tallinna abiturientidega, kellele nad tutvustavad linna juhtimise aluseid.
    ... Erinevate koolide abituriendid on jaotatud vastavalt piirkondadele 10 kooli vahel. Palume informeerida oma kooli abituriente. Loodame võimalikult rohkearvulist osavõttu kohtumistest.
    Kohtumine koosneb:
    1. Koolijuhi tervitus.
    2. Linna juhtimise aluste tutvustamine.
    3. Mälupulkade jagamine kohalviibijatele.
    Linnajuhtide ettekande pikkus on orienteeruvalt 45 minutit, seejärel vastatakse õpilaste küsimustele. Kohtumise lõppedes toimub mälupulkade jagamine vastavalt kohtumisel osalenud koolide õpilaste nimekirjadele. Kuna kohtumiste arv on piiratud ning on raske prognoosida täpset kohale tulevate õpilaste arvu, siis palume arvestada, et osal õpilastest oleks seisukoht. Palume aja piiratuse tõttu mitte teha koolipoolseid ettekandeid.
    Alar Sutt, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendi lapsevanem
    See on puhas Keskerakonna müügikampaania. Firma nimega Keskerakond teeb professionaalset müügitööd ja selle üks osa on abiturientidele mälupulkade kinkimine. On tõsiselt kahju, et seda tehakse maksumaksja raha eest.
    Ja Keskerakonna müügikampaania taga on terve ajutrust. Võimalik, et osa teeb seda rahata, puhtalt entusiasmist, kuid kampaania väljamõtlejatele makstakse selle eest head raha.
    See pole enam 1988. aasta. Pole enam mingit idealismi, poliitika on puhas äritegevus. Ja nii tuleb seda ka noortele selgitada.
    Rein Toomla, politoloog
    Loomulikult on see reklaamikampaania ja selge on, et kampaania on suunatud kevadistele valimistele ja sellele võib alati näpuga näidata. Samas, kui seda tehakse linnavalitsuse egiidi all, selle on heaks kiitnud volikogu ja mälupulgad kingitakse igale abituriendile, pole juriidiliselt midagi ette heita. Näägutada võib, kuid hukka mõista on raske.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Airbus sõlmis Türgiga ligi 20 miljardi dollari suuruse tarnelepingu
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: kuhu panna 1000, 10 000 ja 100 000 eurot?
Neljapäeval räägime raadiohommikus Coop Panga tulemustest. Ka turismihooajale vastu astuvast Viirelaiust, üleujutusest Dubais ja sellest, kuhu paigutada nii 1000, 10 000 kui 100 000 eurot.
Neljapäeval räägime raadiohommikus Coop Panga tulemustest. Ka turismihooajale vastu astuvast Viirelaiust, üleujutusest Dubais ja sellest, kuhu paigutada nii 1000, 10 000 kui 100 000 eurot.
East Capital müüs kaks hoonet
Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks oma fondile kuuluvat hoonet: Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.
Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks oma fondile kuuluvat hoonet: Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.