Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskerakondlik ajupesu tulevaste valijate seas

    Keskerakonna juhitav linnavalitsus eraldas linna reservfondist ligi 900 000 krooni, et osta abiturientidele mälupulgad. Kingituse kätteandmiseks korraldatakse Tallinna koolides massiüritused, kus üheksasse kooli aetakse kokku kogu Tallinna linna tuhanded abituriendid.
    Kõnekas on ka stsenaarium, mis keskerakondlike linnajuhtide žesti saadab. Tallinna haridusamet saatis koolijuhtidele kirja, milles kohustab koole muretsema linnajuhtide esinemise ajaks esitlus- ja helitehnika, lisaks inimesed, kes mälupulki jagama hakkavad. Linnajuhid esinevad 45minutilise ettekandega, kuid koolil on ettekandeid keelatud teha.
    Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi abiturientide arvates on selline massiüritus kummaline viis kingitust üle anda.
    "Keskerakond on valinud noorte peibutamiseks õige toote, sellega on lihtne noori ära osta. Üritus ise on naeruväärne. Ettekäändel, et midagi kingitakse, teeb Keskerakond endale propagandat," ütlevad nad.
    Abiturient Mildred Aavik ütleb, et õpilasesinduse juhina ta seda asja nii ei jäta ning tõenäoliselt kavandab protestiaktsiooni. "Sellist massiüritust pole meie kooli vaja - pealegi oli meil äsja kooli juubel, millega oli palju tegemist," lisab ta.
    12. klassi noormehed Ergo, Tarmo ja Henri on imestunud, et mälupulkade kinkimiseks selline tseremoonia tehakse.
    "See on nagu Tartu maantee avamine," ütlevad nad. "Miks ei võiks need lihtsalt kastiga koolidesse tuua? Nende jagamine võtaks ehk kümme minutit." 11. klassi noormees Joosep Vimm jääb mälupulgast ilma. Ta on kindel, et järgmisel aastal, mil valimised on läbi, enam mälupulki ei kingita. "Pigem on see valimiskampaania kui siiras kingitus," ütleb ta.
    Keskerakondlasest abilinnapea Kaia Jäppinen ja volikogu esimees Toomas Vitsut kinnitavad, et tegu pole partei propagandaüritusega. "Absoluutselt mitte, absoluutselt mitte!," räägib Jäppinen. Ta ütleb mitmesaja inimesega ürituste kohta, et kindlasti pole linnajuhid huvitatud sellest, et koolidesse koguneks rahvamass, kes üksteise otsas trambiks ja püsti seisaks.
    Vitsuti sõnul valiti mälupulk arvestades Tallinna kui eestvedajat e-riigi arengus. "Kellele siis veel, kui mitte abiturientidele - noortele linnakodanikele ja tulevastele tublidele otsustajatele - peaks sellest rääkima," ütleb Vitsut.
    Jäppineni sõnul kavatseb ta noortele rääkida linna juhtimisest 46slaidilise presentatsiooni abil. "See selgitab, kuidas linn toimib, millised on haldusüksused, kuidas linna juhitakse, kes on töötajad, mida nad teevad jne. Sama presentatsiooni on esitletud ka väliskülalistele ja neile, kes vajavad lisateadmisi. Tegemist on ühe osaga ühiskonnaõpetusest," selgitab Jäppinen.
    Tallinna linnavalitsusest öeldi, et mälupulga saavad kõik Tallinna abituriendid. Kui palju õpilasi kohale tuleb, ei osanud linnavalitsus prognoosida. Küsimusele, kas üritus on noortele kohustuslik, vastas linnavalitsus: oleme palunud osaleda.
    Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur peab korraldama 29. novembril mälupulkade ürituse, kus peaks osalema kokku 635 inimest.
    "Meie kooli aula mahutab 240 inimest, mistõttu plaanime seda üritust teha väljas, näiteks linnamüüri ääres," ütleb Agur.
    Tema linnaisade üritust hukka ei mõista. "Vähemalt annab see signaali õpilastele, et linn mõtleb innovaatiliselt, kaasaegselt," ütleb Agur. Kui ta saab teada, et mälupulgad polegi tühjad, vaid neis on juba info Tallinna kohta, vastab ta: "Eks see ole kahe otsaga asi, aga vaenulikult pole mõtet asju ajada."
    21. kooli direktor Naida Toomingas sai kirja Tallinna haridusametilt, kus kästakse esitluseks valmis panna mikrofonid ja projektorid ning otsida inimesed mälupulkade jagamiseks.
    "Meie kooli saal mahutab 250 inimest, esitluspäeval tulevad meie kooli kümne kesklinna kooli abituriendid," ütleb Toomingas. Kas tegu on poliitilise propagandaga? "Nii ja naa. Kui õpilased saavad vajalikke asju, siis on valimisvõitlus tore asi," naerab Toomingas. "See, et õpilastele aeg-ajalt asju antakse - miks mitte. Aga tavaliselt kipub see periooditi olema."
    Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Külli Puhkim on mures, kuidas nende kooli 300 lapsele mõeldud aula mahutab 22. novembril ära 500 last. "Minu arvates pole selle ürituse stsenaarium läbi mõeldud," nuriseb Puhkim. Küsimusele, kas pole tegu abiturientidele suunatud propagandaüritusega, vastab Puhkim: "Tegelikult ei arva ma sellest midagi. Minu arvamus ei loe ju midagi," lausub ta.
    21.-29. novembril 2006 kohtuvad Tallinna linnapea Jüri Ratas, abilinnapea Kaia Jäppinen ja Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut Tallinna abiturientidega, kellele nad tutvustavad linna juhtimise aluseid.
    ... Erinevate koolide abituriendid on jaotatud vastavalt piirkondadele 10 kooli vahel. Palume informeerida oma kooli abituriente. Loodame võimalikult rohkearvulist osavõttu kohtumistest.
    Kohtumine koosneb:
    1. Koolijuhi tervitus.
    2. Linna juhtimise aluste tutvustamine.
    3. Mälupulkade jagamine kohalviibijatele.
    Linnajuhtide ettekande pikkus on orienteeruvalt 45 minutit, seejärel vastatakse õpilaste küsimustele. Kohtumise lõppedes toimub mälupulkade jagamine vastavalt kohtumisel osalenud koolide õpilaste nimekirjadele. Kuna kohtumiste arv on piiratud ning on raske prognoosida täpset kohale tulevate õpilaste arvu, siis palume arvestada, et osal õpilastest oleks seisukoht. Palume aja piiratuse tõttu mitte teha koolipoolseid ettekandeid.
    Alar Sutt, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendi lapsevanem
    See on puhas Keskerakonna müügikampaania. Firma nimega Keskerakond teeb professionaalset müügitööd ja selle üks osa on abiturientidele mälupulkade kinkimine. On tõsiselt kahju, et seda tehakse maksumaksja raha eest.
    Ja Keskerakonna müügikampaania taga on terve ajutrust. Võimalik, et osa teeb seda rahata, puhtalt entusiasmist, kuid kampaania väljamõtlejatele makstakse selle eest head raha.
    See pole enam 1988. aasta. Pole enam mingit idealismi, poliitika on puhas äritegevus. Ja nii tuleb seda ka noortele selgitada.
    Rein Toomla, politoloog
    Loomulikult on see reklaamikampaania ja selge on, et kampaania on suunatud kevadistele valimistele ja sellele võib alati näpuga näidata. Samas, kui seda tehakse linnavalitsuse egiidi all, selle on heaks kiitnud volikogu ja mälupulgad kingitakse igale abituriendile, pole juriidiliselt midagi ette heita. Näägutada võib, kuid hukka mõista on raske.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.