Möbleeritud korter meelitab ostjat

Kuna enamasti võetakse laenu maksimaalses ulatuses ning viimanegi vaba kroon läheb omafinantseeringu maksmiseks, ei jagu esialgu tihtipeale raha isegi sellistele, et osta ka pisiasju nagu riidenagi või kardinapuu.

Seepärast eelistavad noored pered osta pigem sellise korteri, kus omanik võimalikult palju asju sisse jätab. Mis täpselt sisse jääb, tuleb aga detailselt kokku leppida ning üleandmis-vastuvõtuaktis kirja panna. Vastasel juhul võib omanik korteri ikkagi lagedaks teha. Spetsiaalselt mööbli ja tehnika ostmiseks tuleb aga võtta tarbimislaen, mis on lühiajaline ning hoopis kõrgema intressiga. See tähendab märkimisväärselt kõrgemaid igakuiseid väljaminekuid.

Uus Maa korterite hindamisgrupi juhataja Raili Kangur möönab, et sõltumata sellest, kas korter, mida ostetakse, on möbleeritud või mitte, ei tooda hindamisaktis välja erinevat hinda.

"Müüja vaatab objekti reeglina kui tervikut, arvestades müügihinna sisse nii korteri turuväärtuse kui ka korteris oleva vallasvara," sõnab ta. Kanguri sõnutsi tekitab see hindaja jaoks dilemma - kui inimene on oma korterisse investeerinud 500 000 krooni eest disainmööblit, siis seda sama korterit müües ei tõsta see korteri turuväärtust 500 000 krooni võrra. Korteri hindamisel mööblit tavaliselt ei arvestata, sealhulgas ka mitte disainmööblit. Eksperthinnang ei sisalda vallasvara hinda. Samas teab ta juhuseid, kus hindamisel on arvestatud korteri hinna sisse näiteks installeeritud elektri- ja tehnikalahendusi.

BRC Kinnisvara juhatuse liige Eero Olander sõnab teemat kommenteerides, et kinnisvarabürood hindavad üldjuhul kinnisvara ilma vallasvarata, mille alla kuulub ka mööbel. Ta toob mitu põhjust.

Esiteks, mööbel ja majapidamistehnika amortiseeruvad kiiresti, kaotades aastas keskmiselt 10% oma väärtusest ning võimalikud veekahjustused võivad sellele laastavalt mõjuda. Kui kinnisvara hinnatakse laenutagatiseks, ei suuda kinnisvarabüroo tagada, et mööbel ka müügihetkel samas väärtuses säilinud oleks või kas järgnev omanik mööblit ka soovib.

Kinnisvara hinnates peetakse ennekõike silmas, et potentsiaalsete huviliste hulk oleks võimalikult suur. Siinkohal võib aga ka kallis ja kvaliteetne mööbel osutuda pigem takistuseks kui müüki soodustavaks faktoriks.

"Kui omanik soovib müüa kinnisvara koos mööbliga ning leiab sellele ostja, sõltuvad konkreetsed laenutingimused ikkagi laenutaotleja ja panga vahelisest kokkuleppest," märgib Olander.

Kui osta kasutatud korter, kas hindamisaktis märgitakse erinev hind, sõltuvalt sellest, kas korter müüakse koos mööbliga või mitte. Pean siin silmas kallist disainmööblit ja köögilahendusi. Küsimus on selles, kas inimene peab selleks eraldi laenu võtma, et koos mööbliga osta või saab seda ka eluasemelaenuga finantseerida?

Korteri müümisel märgitakse tavaliselt ära korterisse jääv sisustus, näiteks valgustid, kardinad, tehnika, samuti külmikud, pesumasinad ning muud esemed: kliimaseade, tsentraaltolmuimeja ja mööbel. Hindamisel arvestatakse sisseehitatud köögimööblit koos tehnikaga, kuid ei arvestata mööblit, mis ei ole korterisse sisseehitatud. Selline kokkulepe pankade esindajatega on pärit ajast, kui kinnisvarahinnad olid oluliselt odavamad, näiteks kolmetoaline paneelmaja tüüpkorter maksis ca 300 000 kr.

Samas võis korteris oleva mööbli ostuhind uuena olla suurusjärgus 100 000 kr või rohkem. Lisaks on raske leida võrdlustehinguid, kus korter müüakse koos sarnase või ligikaudu sarnase möbleeritusega.

Praeguseks on kinnisvarahinnad mitmeid kordi tõusnud (näit kolmetoaline paneelmaja tüüpkorter umbes 4 korda), samas mööblihinnad oluliselt mitte ning moodustavad kinnisvara väärtusest protsentuaalselt oluliselt madalama osa.

Seega ostes korter koos kalli disainmööbli ja köögilahendusega, peab arvestama, et korteri hindamisel ei kuulu turuväärtuse hulka näiteks kallis disainmööbel, seevastu kööglimööblit on hindamisel arvestatud.