Balti aktsiaturul parimad ajad

Arne Randmaa 15. november 2006, 00:00

Viimastel aastatel ilmestab Eesti, Läti ja Leedu majandust võimas kasv. Eestis ulatus teise kvartali SKP reaalkasv 11,7, Lätis 11,1 ja Leedus 8,4%ni. Järgnevateks aastateks ennustatakse mõõdukamat, kuid siiski märkimisväärset kasvutempo jätku.

Balti aktsiaturud peaksid muutuma huvitavamaks, sest kõrge majanduskasv toetab ka enamiku noteeritud ettevõtete arengut, nii kasumlikkust kui ka efektiivsust.

Kui varem andis märkimisväärse osa majanduskasvust ehitussektor, siis selle aasta olulisimaks mootoriks võib lugeda eratarbimise kasvu. Tõsi, ehitussektor jätkab nüüd juba stabiilsema ja rahulikuma kasvu režiimis.

Kes siis Balti börsil kaubeldavaist ettevõtteist sel ja tuleval aastal SKP kasvust kõige enam kasu lõikavad?

Põhimõtteliselt ei ole raske järeldusi teha, kui jälgida, millist käibe ja kasumi kasvu näitavad eratarbimisega otseselt seotud ettevõtted - näiteks Olympic Entertainment Group, Baltika, Apranga ja Tallinna Kaubamaja. Miks mitte lisada loetellu ka Tallinna Vesi ja Saku Õlletehas.

Põnevaid aegu võib pakkuda PTA Grupi "tagasitulek", sest nüüd on tegemist ühe suurima pesutootjaga Euroopas. Kui ettevõte suudab oma strateegilise plaani toodete jaekaubandusvõrgu ülesehitamiseks edukalt täide viia ning lisame sellele eratarbimise kasvupotentsiaali, võib oodata ettevõtte väärtuse märkimisväärset ja kiiret kasvu investorite silmis.

Positiivne on mainitud ettevõtete (hetkel v.a Tallinna Kaubamaja) puhul seegi, et müük ei keskendu vaid ühele turule, pidevalt otsitakse atraktiivseid uusi turge.

Tekib küsimus: kaua see niimoodi jätkuda võib? Vähesed suudaksid trendi pöördepunkti täpset aega paika panna, sest paljud tegurid ei allu meie endi kontrollile. Suhteliselt kindlad võime olla selles, et surve töötasude kasvule on Baltimaades piisavalt suur, seda eriti madalama reaalpalgaga töökohtadel. Valimised on tulekul. Lisaks mõjutavad olukorda eraisikute tarbimislaenude ülikerge kättesaadavus ja inimeste positiivne meelestatus tuleviku suhtes.

Mitu majandusanalüütikut on korduvalt viidanud siit Baltimaade jaoks tulenevatele ohtudele. Hoiatustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest analüüside ja raportite eesmärk ongi teadvustada meile reaalset olukorda, võttes arvesse käesoleval hetkel olulisi tegureid.

Kõik võib laheneda ka ilma nn suure paugu teooria rakendumiseta, sest majandus tervikuna ei koosne ainult ühest muutujast/tegurist. Oma osa mängivad kindlasti USA, Hiina RV ja Euroopa Liidu majanduse käekäik, intressitasemed jne.

Nagu artikli alguses mainitud, on kinnisvara- ja ehitussektoris märgata mõningaid rahunemisilminguid. Kuid kas seepärast peaksid firmad nagu Merko, Eesti Ehitus ja Leedu ehitusfirma PST (sarnaneb EE-le, osaleb aktiivselt ELi rahastatud infrastruktuuri ehitusprojektides) kaotama investorite tähelepanu?

Arvan, et alanevad kasumimarginaalid ajendavad sektoris mõningast konsolideerumist. See protsesse peaks eelkõige tulema kasuks Baltimaade suurte ehitusettevõtete tippviisikule, kes suudavad oma edaspidise tulubaasi säilitada just turuosa kasvu abil.

ELi programmid näevad aastaiks 2007-2013 ette mitu korda suuremaid rahalisi vahendeid kui seni. Leedus läheb umbes 25% Ühtekuuluvusfondi mahust infrastruktuuri (v.a teedeehituse) ja keskkonnakaitsega seotud ehitusprojektidesse.

Iga investeerimisotsusega kaasneb alati risk ning selle minimaliseerimiseks tuleb teha eelnevalt korralikku kodutööd. Kunagi ei tohiks lähtuda lihtsalt emotsioonidest ning pilgu peab hoidma ka maailma majanduse suundumustel, et saada ettekujutust suuremast pildist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing