Kuivendatud metsamaa kiirendab puidu juurdekasvu

Praegu on kuivendatud metsamaid hinnanguliselt kuni 560 000 hektarit, sellest riigimetsas kuni 460 000 hektarit, millest ligikaudu 40 000 hektarit paikneb oluliste majanduspiirangutega hoiumetsades, kus looduslike protsesside taastumiseks kuivendussüsteeme ei uuendata.

Metsamaade kuivendamise tulemusel on puidu juurdekasv suurenenud kuni kaks tihumeetrit iga kuivendatud maa hektari kohta aastas. Eestis tervikuna saab kuivendatud maadelt täiendavat juurdekasvu kuni miljon tihumeetrit aastas ("XX sajand Eesti metsades" Eesti Metsaselts, 2002).

Arvestades kasvava metsa hinda, toodavad rajatud metsakuivendussüsteemid Eesti majandusele igal aastal täiendavalt 250-300 miljoni krooni väärtuses taastuvat toorainet. Koos kuivenduskraavide rajamisega on riigimetsas välja ehitatud ligi 8000 kilomeetri pikkune metsateede võrgustik, mis loob eeldused pinnasekahjustusi vähendavaks puidutranspordiks ja metsade puhkemajanduslikuks kasutamiseks. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on metsakuivenduse olukorrale antud karm hinnang:

"Metsades on kuivendussüsteemide seisukord langenud kriitilisele tasemele."

Viimastel aastatel on RMK kulutanud kuivendussüsteemide ja teede hoolduseks umbes 25 miljonit ning kuivendussüsteemide rekonstrueerimiseks kuni 60 miljonit krooni aastas.

Metsakuivenduse strateegia on vajalik eelkõige selleks, et konkreetselt sõnastada RMK järgnevate aastate tegevuskava, leida tasakaal metsakuivendusega seonduvate majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogilise aspektide vahel ning tagada rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine.

Oktoobri alguses kinnitas RMK peadirektor täitmiseks dokumendi "RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia".

Tegu on üldise dokumendiga, kus kirjas ühtsed põhimõtted, kuidas RMK riigimetsas paiknevate kuivendussüsteemide majandamisel käitub.

Kinnitatud strateegia ei ole õigus toimetamiseks, vaid pigem kohustus tegutseda just selles kirjeldatud piirides.

RMK visioon on majandada riigimetsamaad jätkusuutlikult, säilitades ja tõstes riigimetsa väärtust selliselt, et iga metsaosa saab oma parima väärtuse.

Kui on jõutud otsusele, et üks kuivendussüsteem võetakse rekonstrueerimisele, siis tuleb läbi kaaluda, mida tahame sellel metsaosal saavutada.

Planeeritud metsakuivenduse otsus mõjutab seda metsaala vähemalt järgmised 30 aastat. Sealjuures ei tohi unustada ka kraavides, ojades ja jõgedes toimuvat.

Iga kuivenduspiirkonda uuritakse eraldi.

Iga kuivendussüsteemi uuendamisele peab eelnema projekteerimise lähteülesanne, mille koostamisse on mõttekas kaasata projekteerijad, kuid eesmärke metsa majandamiseks saavad seada ainult kohalikud metsamehed.

Seega ei tohi nende dokumentide sisuline koostamine piirduda paaripäevase tööga, vaid sellega peab kaasnema kogu piirkonna majandamistegevuse põhjalik läbi mõtlemine.

Paljudel juhtudel on valmis projekti kooskõlastamisel nõutud seadusejärgset keskkonnamõjude hindamist. Nii mõnelgi juhul oleks saanud seda vältida parema projektieelse kodutööga.

Strateegia koostamise käigus algasid RMK ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajate vahel läbirääkimised kuivenduse teemal. Kindlasti tulenevad sealt täiendavad otsused, mis mõjutavad just metsakuivenduse planeerimise ja projekteerimiste etappi.

Autor: Ülo Viilup