NATO näeb ohtu Vene gaasikartelli plaanis

NATO majanduskomitee eksperdid saatsid eelmisel nädalal 26 NATO liikmesriigi suursaadikule konfidentsiaalse analüüsi. Selles öeldakse, et Venemaa tahab loodavat rahvusvahelist gaasikartelli tõenäoliselt kasutada oma energiapoliitika huvides, mis teenib ka poliitilisi eesmärke. Arvatakse, et Venemaa püüab gaasikartelli kaasata Kesk-Aasia riike, Alžeeriat, Katari, Liibüat ja ilmselt ka Iraani. Eksperdid on seisukohal, et NATO peaks hoolega jälgima, et Venemaa ei saaks suurendada Euroopa sõltuvust oma gaasitarnetest.

"Ainult hull võib arvata, et Venemaa hakkab Euroopat gaasiga šantažeerima, kuna me sõltume täpselt samamoodi Euroopa tarbijatest," kommenteeris NATO seisukohta Kremli avalike suhete asejuht Dmitri Peskov.

Energiaekspertide hinnangul on gaasikartelli palju keerulisem luua kui naftakartelli. Gaasi hind lepitakse kokku enamasti pikaajaliste lepingutega. Kui OPEC manipuleerib nafta hinda tarnete suurendamise või vähendamisega, siis gaasi puhul on seda palju raskem teha.

Siiski on suurtel gaasitootjariikidel võimalus tulevikus gaasi hinda üles kruvida. Sellele juhtis tähelepanu Rahvusvaheline Energiaagentuur oma hiljutises ülevaates. Seal öeldakse: "Kui peamised gaasi eksportivad riigid hakkavad koordineerima oma investeerimis- ja tootmisplaane, siis võimaldab see neil hindu tõsta."

On teada, et Venemaa ja mitme teise riigi gaasitööstus on palju vähem arenenud kui naftatööstus ning vajab suuri välisinvesteeringuid ja oskusteavet. Kui tekib kartell, mis asub riikide tegevust koordineerima, siis kahaneb erakapitali huvi gaasitööstusse investeerida ja tagajärjeks on vältimatu hinnatõus.

Analüüs näitab ühtlasi kasvavat pinget Euroopa ja Venemaa energiajulgeoleku seisukohtade vahel. Tuleva nädala lõpul peetaval ELi ja Venemaa tippkohtumisel peaks algama uue mahuka partnerlus- ja koostööleppe läbirääkimised. Kuid Poola on lubanud need blokeerida, kuni Venemaa pole alla kirjutanud rahvusvahelisele energiahartale ja sellega kaasnevale transiidiprotokollile.

Venemaa president Vladimir Putin on sellest keeldunud, sest allkiri kohustaks Venemaad avama oma gaasitorustikud kolmandatele osapooltele ja kaotama Gazpromi monopoolse seisundi.

EL ei ole suutnud ühtsena Venemaale selleks piisavat survet avaldada. Nüüd on seda asunud üksi tegema Poola, kes kardab, et Saksamaa on tuleval aastal ELi eesistujaks saades valmis tegema Venemaale energiaküsimustes järeleandmisi.

Rootsi valitsuses kasvab kartus, et Läänemerre rajatavat gaasitoru võidakse kasutada Rootsi luuramiseks.

Seni on Rootsis käsitletud põhiliselt tulevase gaasitoru mõju keskkonnale, kuid järjest tõsisemalt on hakatud vaagima selle julgeolekuriske, ütles Rootsi valitsusele lähedane allikas Svenska Dagbladetile.

Rootsi luureohvitseri sõnul saab gaasitoru kasutada terve Läänemere jälgimiseks. Kui toru külge panna veealused sonarid, võivad need identiftseerida kõik Läänemerel sõitvad laevad, ütles Rootsi veealuste luuresüsteemide ülem Emil Svensson. Kartusi süvendab Venemaa presidendi Vladimir Putini 26. oktoobri avaldus, kus ta ütles, et Venemaa majandushuve Läänemerel hakkab kaitsma laevastik.

Eriti delikaatseks kujuneb uus gaasitoru NATO jaoks. See annab Venemaale hoiatussüsteemi rahvusvahelistes vetes, mis on NATO potentsiaalne tegevuspiirkond. Nii tekib oht, et mõlemad pooled suurendavad sõjalist kohalolu piirkonnas.