Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

90ndad on tagasi: Bulgaaria

Sirje Rank 17. november 2006, 00:00

"Kes 90ndatel Eestis tegutsesid, on nüüd Bulgaarias," räägib eksminister Heiki Kranich, kes on viimased paar aastat tegelenud Bulgaarias mitmesuguste projektide nõustamisega ning jõudnud ringiga meditsiini valdkonda.

Nii on Balti riikides läbi proovitud mudeliga turul juba tegutsemas Arco Vara ning Koger & Partnerid, varem Eesti Telekomi erastamist nõustanud konsultandil on mobiilifirma ning porivaipade rendiga tegelev EuroClean on Eesti sama ala ettevõtte Saarmase kontseptsiooni istutanud edukalt Bulgaaria alles tühjale turule.

"Eks on ju teada, et see, mis juhtus Eestis, juhtub ka Bulgaarias. See on suhteliselt kindel äriplaan ja küllap realiseerub ka siin," tõdeb sel nädalal Bulgaarias ametlikul visiidil viibinud peaminister Andrus Ansip, kelle slepis saabus maad kuulama hulk uusi ärimehi.

Saarmasest suvel lahku löönud EuroCleani juht Asko Pukk räägib Sofias, kuidas ta kümme aastat tagasi keskkooli lõpetades kahetses, et pole vanem ja jõukam, et samuti äris midagi ära teha. "Kui Sofiasse tulin, nägin, et siin on minu elu võimalus," ütleb Pukk.

Läinud aasta lõpus registreeritud firmal on praeguseks 300 klienti. Nende seas Sofia uus bussijaam, pangad, haiglad - nii väikepoodideni välja. Juba on tegevust laiendatud Plovdivisse ja Varnasse ning sihikul on Burgas. Kahe aasta investeerimisplaan on 10 miljonit krooni.

Pukk räägib, et 100% Eesti kapitalile kuuluva firma asutamine läks ladusalt - tudengiorganisatsiooni AIESEC kaudu leiti Bulgaaria tudengid, kes aitasid sümboolse tasu eest ette valmistada vajalikud paberid. Vormistus notari juures on ühe päeva küsimus. Samal moel sai Sofias kanna maha ehitustööriistade laenutusega tegelev Stroyrent. Töötajad aitas leida paljud Eesti firmad oma kliendiks saanud kohalik personaliotsingufirma Credo ning CV-Online'i tüüpi internetikeskkond jobs.bg.

Äri hämarama poole pealt on EuroClean kokku puutunud nii katusepakkujate, ümbrikupalkade kui ka korruptsiooniga. "On otse öeldud, et nüüd tuleks maksta 20-100 leevi," räägib Pukk ja soovitab pigem sellisest asjast keelduda. Arvestada tuleks Bulgaarias tegutseda tahtjal ka rohke paberimajanduse ja pikaldaste protseduuridega näiteks käibemaksu tagasisaamiseks.

Enamiku eestlaste huvi Bulgaarias on siiski kinnisvara, nagu kinnitab ka oma klientide huvides peaministriga kaasa sõitnud advokaadibüroo omanik Aare Tark. Nii tuleb kokku puutuda Kranichi kirjeldusel "uskumatult ebaefektiivse" maareformi ja varade tagastamise tagajärgedega. Maa tagastamine reaalosadena kõikidele omanikele tähendab ülimat killustumist ja keerulisi omandisuhteid, möönab ka Arco Real Estate Bulgaria juhataja Rauni Tillisoo. Nii lagunevadki Sofia kesklinnas juba varisemisohus läinud sajandi alguse majad, sest leegion omanikke ei suuda kokkuleppele jõuda. Kinnistus- ja katastrisüsteem on Eesti üheksakümnendate alguse tasemel.

Mis puutub Bulgaaria kurikuulsasse maffiasse, siis igapäevaelus seda ei taju. "Välja arvatud see, et vahetevahel keegi maha lastakse," räägib Kranich. Kõik üritavad legaliseeruda, nagu 90ndate alguse Eestis.

Teatud majandussektorites on maffia roll siiski märkimisväärne, räägib Eesti aukonsul Bulgaarias Boris Halatchev ja nimetab prügimajandust. Aap Mummega Ukrainas prügiäri käivitav Jüri Jaakson jääb Bulgaaria suhtes esialgu skeptiliseks. Maffia maffiaks, see sel alal ei üllata, kuid lisaks on Euroopas ka väga tugevad konkurendid.

Väliskapital avastas Bulgaaria juba mitu head aastat tagasi. Nii manitseb Boris Halachev eestlasi kiiremini otsustama. Ðveitsi ðokolaaditootjad on juba turul, kui Kalev alles mõtleb, kas Bulgaarias tootmist arendada või mitte, räägib aukonsul. Võimalusi on turismis, tööstuses, teedeehituses. Viimast võisid Ansipit saatvad ärimehed omal nahal tunda saada, kui Sofiast väljas kohvitehast külastasid. Sama juttu räägivad aga ka räämas pealinna autouputuses tänavad. Suuri võimalusi nähakse ka põllumajanduse arengus.

Kiireim kasvuala Bulgaarias on siiski konkurentsitult ehitus ja kinnisvaraarendus Bulgaarias on kinnisvara soetanud üle 14 000 briti, sakslased üles ostnud terveid külasid ning oma asum olla juba ka soomlastel. Kinnisvara on ka maad kuulavate eestlaste peamine huvi.

Bulgaaria peaminister Sergei Stanichev leidis aega kergitada koos Eesti peaministri Andrus Ansipiga ðampanjaklaasi Eesti saatkonna avamisel Sofias ja anda Äripäevale intervjuu. Kahe riigi suhted on väga head.

Suhted on head eelkõige poliitilisel tasandil - Bulgaaria on tänulik Eesti toetuse eest ELis ning enne NATO Riia tippkohtumist arutati Sofias naabruspoliitikat ja NATO laienemise teemat.

Ärisuhetes on pilt palju kurvem. Vastastikused investeeringud on napilt 1-2 miljonit eurot aastas ning kaubandusmahud vaid 0,1% Eesti väliskaubandusest.

Küsimuse peale, miks Bulgaaria alles nüüd ELi lävele jõuab, vastab peaminister Stanichev, et reformid venisid ja erastamine ei õnnestunud alati. Valdav poliitika oli firmad paljaks riisuda (ja saadud raha kinnisvaraärisse panna). Lisaks peletas sõda endises Jugoslaavias investorid kogu piirkonnast minema. Kaubandussidemed katkesid.

Praegu kasvab majandus aga viimaste aastate kiireimas tempos - teises kvartalis 6,6%.

Bulgaaria pooldab nagu Eestigi madalaid makse. Tulevast aastast on seal ettevõtte tulumaks ELi madalaim - 10%. Nii loodetakse juurde meelitada välisinvesteeringuid, mis tänavu küünivad 3 miljardi euroni. Üksikisiku tulumaksu kolm astet - 20, 22 ja 24% on keskmise järgi sarnased Eesti tasemega.

Bulgaaria on väga huvitatud ka Eesti e-valitsuse projektist, mida ka Bulgaarias on ellu viima asutud. Nii Bulgaarias kui ka Eestis on toetus ELile üle 70%. Järgmiseks sammuks, eurole üleminekuks, Stanichev tähtaega veel ei sea. Eestist varem see ilmselt ei toimu, arvab Ansip, sest ELi tasemele jõudmiseks on Bulgaarial veel väga pikk tee käia.

Eesti peaministril tuli Bulgaarias anda hulk intervjuusid, kus tavapärane küsimus oli ELiga liitumisest kardetud hinnatõusu kohta. "Rääkisin, et tõusis suhkru hind ja see polnud saladus. No mis veel meenub. Jälle suhkur. Ega suurt rohkem olegi meenutada," ütles Ansip.

3-4% inflatsioon on kiire majanduskasvu juures loomulik. Bulgaarias on inflatsioon praegu umbes 6%.

Eesti avab bulgaarlastele kohe oma tööturu, kuid tulva pole tulemas. "Ma ei usu, et Bulgaariast võiks Eesti tööjõuprobleemi lahendamisel kuidagimoodi abi olla," ütles peaminister Andrus Ansip Sofias.

Kaheksakümnendate aastate lõpust on Bulgaariast välismaale läinud ligi miljon inimest. Nüüd, kus majanduskasv kiireneb, on oodata pigem bulgaarlaste koju pöördumist. "Kiire arengu tingimustes pole usutav, et inimesi ka edaspidi riigist samas tempos lahkuks," ütles Ansip.

Bulgaaria firmad on ise juba tööjõupuuduses ning nelja aasta tagune 17% tööpuudus on kahanenud 8%-le.

Muu hulgas on terav põud kinnisvarasektori projektijuhtidest, räägib eestlasi Sofias personaliotsingul abistava Credo juht Yana Stoyanova. See ajab üles palgad, mis kinnisvarasektoris on niigi keskmisest kõrgemad. Kui väiksem kinnisvaraarendaja saab projektijuhi palgata 1500-2000 leevi eest kuus, siis sellise portfelliga firmas nagu Delta Imoti Capital, mille omanikuks on Tõnis Haavel koos äripartneritega, võib palgatase küündida 2500 euroni. Lisaprobleeme tekitab inglise keele oskus, mis on küll praegustel noortel lõpetajatel, kuid mitte kogemusega projektijuhtidel.

Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles enda värskest Bulgaaria kogemusest, et tõenäolisem on sellest riigist tööjõudu leida projektipõhiselt. Veel parem oleks tellida Bulgaariast tööjõumahukat allhanget.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:25
Otsi:

Ava täpsem otsing