Portugal - keskaja inimese maailmalõpp

Indrek Kald 17. november 2006, 00:00

Roomlastel kandis see Mandri-Euroopa edelapoolseim punkt Püha Kaljuneeme nime, ööbimine oli pühal maa-alal keelatud.

Sealset rannajoont ilmestab mitmekümne meetri kõrgune kaljusein, mis langeb püstloodis ookeani. Kaljul seistes tunduvad ümber neeme tipu sõitvad laevad tillukeste paatidena. Sügaval all rammib ookeanivesi kaljumüüri, kõigutades piltlikult öeldes Euroopa alustalasid.

Neemele on ehitatud üks Euroopa suuremaid majakaid, mille valguskiired ulatuvad ligi saja kilomeetri taha.

Esimesed teated S?o Vicente tuletornist ulatuvad ligi poole aastatuhande taha, tänaseni töötav majakas ehitati üle-eelmise sajandi keskel. Kunagi ka oliiviõli kütusena kasutanud tuletorn on praegu täisautomaatne.

Keskajal maailma otsaks olnud S?o Vicente neem jäeti kaugele laevaahtri taha alles 15. saj suurte maadeavastuste aegu, mil Portugal sai maailma merede valitsejaks. Samale neemele Sagresi linna oli Portugali prints Henrique Meresõitja rajanud merekooli, kus teiste seas õppisid ka Fernando Magalh?es ja Vasco da Gama.

Hoolimata nimest ei olnud Henrique Meresõitja ise meremees, vaid nende patroon ja innustaja. Ta korraldas ja rahastas 15. sajandi alguses portugallaste retki Aafrika rannikule. Hilisemaid meremehi inspireeris Henrique Meresõitja Ida-Aafrika rannikust edasi seilama, et leida meretee Indiasse ja Kaug-Itta.

Kooli asukoht pole teada, arvatavasti paikneb enam-vähem samas kohas praegu 60 m kõrgusel mereäärsel kaljul Sagresi kindlus. Sealt mõni kilomeeter eemal asuv S?o Vicente neem paistab kõrge kaljumüürina ookeanivees.

1988 kuulutati paljudele linnu- ning taimeliikidele koduks oleva S?o Vicente neeme ümbrus looduskaitsealaks.

S?o Vicente neemel on üsna otsene seos ka Eestiga. Nimelt algab veebientsüklopeedia Vikipeedia andmeil sealtsamast Portugali edelatipust Euroopa pikimaid matkaradasid, mille teine ots on Narva-Jõesuus. Numbrit E9 kandev ligi viis tuhat kilomeetrit pikk nn rannikurada kulgeb läbi 12 riigi.

Sagres ning seda ümbritsev neem on üks paljudest Portugali suurima puhkepiirkonna Algarve vaatamisväärsustest.

Euroopa edelatipust mõnikümmend kilomeetrit ida suunas jääb linn nimega Lagos. Seda ei tasu ajada segamini samanimelise Nigeeria suurima linnaga, mis on ka saanud oma nime portugali kolonisaatoritelt.

Otsetõlkes järvi tähendav Lagos on kahe tuhande aastase ajalooga maakonnakeskus. Henrique Meresõitjale koduks olnud Lagoses peeti 15. sajandil Euroopa esimesed orjaturud. Täna paikneb otse südalinnas asuvas endises orjaturuhoones kunstigalerii.

Nagu paljud linnad Portugalis, sai Lagos tugevasti kannatada 1755. aasta maavärinas - varasemast on säilinud vaid mõned müürid ja hooned.

Mereäärsele linnale kohaselt saab Lagoses päikest võtta ja ujuda vanalinna külje all. Äärelinnas tasub vaatamist Ponta da Piedade nimeline kaljuneem, kus saab paadiga sõita veepiiril asuvatesse koobastesse.

Samasugune kaljune rannik vaheldumisi liivarandadega jätkub ka edaspidi.

Algarve n-ö pealinna Faro järel on piirkonna tähtsuselt teine keskus Lagosest vaid veidi eemal asuv Portim?o. Linna läbiva Arade jõe suudmesse on hiljuti rajatud jahisadam, ümberringi uued värvikirevad kortermajad. Rannapuhkust otsivale turistile jääb Portim?o tõmbenumbriks piirkonna kuulsamaid plaaže nimega Praia da Rocha (eesti keeles kaljurand).

Tegelikult on aga pea terve Algarve üks suur rand. Kui kokku on Portugalis ligi 900 km rannajoont, siis Algarvel on sellest enam kui 200 km.

Algarve tuntumaid märke on Albufeira - rannakülast kuurordiks kasvanud linn.

Poolel teel Portim?o ja Faro vahel asuva Albufeira ehteks on valgete majadega vanalinn mere ääres. Albufeirast mõne kilomeetri kaugusele Vilamourasse jäävad mitmed kõrgetasemelised golfirajad, mis tegelikult on lahutamatu osa ka mujal Algarve maastikul.Algarve pealinn Faro ise pole eriline turismikeskus, kuid seal asub nii lennu- kui ka raudteejaam, nii et päeva võiks selles linnas ikka kulutada. Teravamate elamuste otsijal tasub Faros külastada vanalinnast veidi eemal asuvat karmeliitide kirikut, mille tõmbenumber on seest inimkolpadega kaetud kabel.Kindlasti jalutage ka Faro vanalinnas, mille keskel asuva katedraali katuselt avaneb imeline vaade nii linnale kui ka eemal sinavale Atlandi ookeanile.

Algarve parimat vaadet pakub küllap tõus Monchique'i mäe tippu. See Portim?ost paarkümmend kilomeetrit sisemaa suunas jääv piirkond ulatub enam kui 900 m üle merepinna. Kel aega rohkem, võib veeta mõne päeva Monchique'i mäel Portugali kuulsaimaks peetavas spaas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing