Teenuste liikumine jätab leigeks

Kolmapäeval kiitis Euroopa Parlament heaks kaua oodatud teenuste direktiivi, mis lubab mõne aasta pärast Eesti firmadel vabalt Euroopa Liidu mis tahes riigis tegutseda. Ettevõtjate huvi on aga leige, sest seal tegutsetakse juba praegugi.

Teenuste vaba liikumine hakkab kehtima paljudes valdkondades - jaemüük, äriteenused, reklaam, kinnisvaraagentuurid, ehitusteenused, reisiteenused. Ka praegu saab neil aladel teistes ELi riikides tegutseda, kuid iga liikmesriik saab ettevõttele oma nõudmisi esitada diplomite, kontori asukoha, kohalike litsentside jms kohta.

"Meie teada on ettevõtjate huvi teenuste direktiivi vastu leige. Seda ka mõjualasse kuuluvate või väljajäävate valdkondade suhtes," ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder, kes on tutvustanud teenuste direktiivi ja küsinud selle kohta tagasisidet.

Reklaamiagentuuri TANK juht Joel Volkov tõdes, et kuigi ta on direktiivist kuulnud, ei ole ta seda uurinud ja pigem kobab pimeduses. "Ma arvan, et Eesti-siseselt ei mõjuta see reklaamifirmade toimimist kuigivõrd. Turg on nii väike, et röövvallutajad ei tunne erilist motivatsiooni siia siseneda," lisas Volkov.

Kolme ELi riigi ning kahe tulevase liikmesriigi kinnisvaraturul tegutseva Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas tervitas bürokraatiat vähendavat otsust, kuid lisas, et nende tegevusalal ei ole uutes liikmesriikides märkimisväärseid sisenemisbarjääre, ei nõuta litsentseerimist ega erilubade taotlemist. "Siiralt loodan, et direktiivi vastuvõtmine on üks oluline samm ELi poolt teenusteturu avamisel, mis ei jää viimaseks," lisas ta.

"Me juba praegu pakume oma teenuseid mujal Euroopas. Mitmut väljatöötatud lahendust on kohaldatud Poolas, Ungaris, Tšehhis, Lätis ja Leedus," arvas ka Zavod BBDO juht Marek Reinaas ja lisas, et töö tegemise ning teenuse osutamise ja müümise asukoht ei oma tänapäeva digitaalses maailmas enam suuremat tähtsust.

Arakas ja Reinaas peavad direktiivi eelkõige suunatuks vanadele liikmesriikidele, kus turud on jäigalt reguleeritud. "Uutest liikmesriikidest pärineva odava tööjõu pealetungi hirm on asendunud tõdemusega, et tegelikult on tore, kui keegi õlut valab ja torud ära parandab," põhjendas Reinaas läbimurde tagamaid.

Pärast direktiivi ülevaatamist saadab Euroopa Komisjon selle 5. detsembriks Euroopa Nõukokku arutlusele. Seejärel on liikmesriikidel aega kolm aastat direktiivi üle võtta.

Direktiivist olen teadlik, aga ei arva, et see meie agentuurile olulist mõju avaldab. Töötame ka praegu välisturgudel ettevõtete heaks, kes Eestis mingil moel ei tegutsegi, nii et direktiivi puudumine meid piiranud pole. Kindlasti teeb see aga tulevikus meie töö veelgi lihtsamaks.

Samas tuleks vaadata ka asja teist poolt - see direktiiv suurendab konkurentsi ka Eestis. Siiagi tulevad eeldatavasti mitmed piiritagused agentuurid õnne otsima.