Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ligi: Kõuts tekitas kaitseväe rahaasjades korralageduse

17. november 2006, 07:31

Kaitseminister Jürgen Ligi ütles intervjuus
Postimehele, et endine kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts on vastutav kaitseväe
palgafondi üle 100 miljoni kroonise ülekulu eest, kirjutas Postimees.

Kas kaitseväe juhtimisel tekkinud vastuolude põhjuseks oli paljuski Kõutsi isik?

Statistiliselt ei saa nii väita, kõigi kaitseväe juhatajatega on olnud probleeme.

Kõutsi isik on kahtlemata väga keeruline, minu aega jäävad ka tema poliitikuks valmistumise sammud ja hoiakud.

Kas Kõuts püüdis teie ettevõtmisi takistada?

Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu oli esimene selline ennetav ründamine. Kui tulin ametisse, käis üliaktiivne lobby Kadriorus, Stenbockis ja Lossi platsil. Eelnõu arutamisel küsisin, millised need ettepanekud on, aga neid ei tulnudki.

Kõutsi kiituseks võin öelda, et ta suutis 2004. aastal alla kirjutada operatiivstruktuuri vähendamise plaanile. Tema ajal otsustati, et Kalevi, Tartu ja Pärnu pataljonid suletakse. Samas on ta Pärnu puhul selle otsuse täideviimist takistanud.

Milliseid etteheiteid on teil Kõutsile kaitseväe eelarvega ümberkäimisel?

Meil on selle kohta valminud põhjalik audit. Inimlikult olen keerulises olukorras, sest need asjad olid teada juba augustist ja Kõuts siis ka tunnistas neid eksimusi.

Aga nüüd on ta hakanud seda eitama ja saadab kirju laiali, et kaitseväel puudus raha lisaülesannete täitmiseks. See ei vasta tõele.

Need lisaülesanded anti juba enne selle aasta eelarve tegemist ja nende jaoks anti ka raha. Tegemist oli kas korralageduse või valearvestusega.

Kõuts tunnistas mulle augustis, et palku sooviti aasta keskel tõsta ja selle probleemi lahendamiseks ei pöördutud ministri poole. Eelarve ülekulu oli augusti seisuga üle 100 miljoni krooni, nad tõstsid selleks kaitseväe sees raha ümber.

Küsimus on selles, et kaitseväel puudub ülevaade palgasaajate arvust ja kontroll, kuidas palku välja makstakse.

Kas sellised kooskõlastamata rahakulutused lõhnavad kriminaalasja järele?

Kuigi see võib-olla pole nii välja paistnud, olen pidanud suu kinni hoidma, sest seda nimetatakse kohe poliitiliseks ärapanemiseks. Selge see, et lahkumisavalduse esitanud kaitseväe juhatajat ei ole mõtet enam karistama hakata.

Karistuse sai hoopis peastaabi rahandusosakonna ülem Jaan Silvet, kes arvati reservi, sest ta täitis käsku.

Riigikogus väideti, et sellised süüdistused Kõutsi aadressil on laim?

See pole laimamine. Tegelikult on see palju tõsisem asi kui viljavargus, mille eest minister tagasi astus. Erinevus on ainult selles, kes asja avastas ja kelle pädevuses see oli. Minister ei saa vastutada, kui talle alluva asutuse juht tõstab palku kooskõlastamata.

Ma nimetaks toimunut rasketeks juhtimisvigadeks. Selles pole midagi kriminaalset, ega ta seda raha endale võtnud, ta maksis alluvatele palka ja kindlasti need tegid ka tööd. Olukorda oleks võinud lahendada, kui kaitseväe juhataja oleks pöördunud ministri poole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. November 2006, 07:30
Otsi:

Ava täpsem otsing