Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nädala välisnägu: Milton Friedman

18. november 2006, 20:43

Eelmisel nädalal suri kõrges vanuses
üks läbi aegade mõjukamaid majandusteoreetikuid, Nobeli preemia laureaat Milton
Friedman.

Milton Friedman oli veendunud vabaturu pooldaja, kelle ideed lõid intellektuaalse aluse USA presidendi Ronald Reagani ja Briti peaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitikale, mis pooldas majanduse dereguleerimist, madalaid makse ja "õhukest" valitsust, ning millest Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel ammutasid eeskuju Ida-Euroopa riigid, Eesti seal hulgas. Friedman oli veendunud, et majandusvabadus on lahutamatult seotud ka inimese isikliku vabadusega.

Friedmani seisukoht, et inflatsiooni põhjuseks on eelkõige liiga palju raha liiga väikse kaubakoguse kohta, andis keskpankadele uue lähenemise inflatsiooni ohjeldamiseks. Tema uuringu tulemus, et inflatsiooni ja tööpuuduse vahel ei ole algselt arvatud jäika seost, on täna kirjas pea igas makromajanduse õpikus.

Lisaks akadeemilistele töödele, mis tõid talle 1976. aastal Rootsi keskpanga majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks, oli Friedman aktiivne vabaturu põhimõtete populariseerija laiemale avalikkusele. Ta suutis keerulised asjad lihtsalt lahti seletada ning kirjutada arvukalt artikleid ja populaarseid raamatuid nagu "Kapitalism ja vabadus" ning "Valikuvabadus", millest said aru ka inimesed, kel muidu majandusest aimu polnud. Mitmed raamatud valmisid kahasse abikaasa Rose'iga, kes on samuti tunnustatud majandusteadlane.

Friedman kasvas üles ajal, mil majandusteoorias ja valitsuste poliitikas domineerisid läinud sajandi teise mõjuka majandusteoreetiku John Maynard Keynes'i ideed. Neis oli kesksel kohal valitsuse tegevus, mis pidi majanduse languse perioodil ergutama nõudlust ning buumi ajal kasvu ja inflatsiooni vaos hoidma. Friedmani instinktiivne seisukoht oli, et riigi sekkumine ei saa olla efektiivne ning et ainus paras roll valitsusele on õiguskeskkonna loomine inimeste vaba tegevuse ja konkurentsi toimeks. Friedman oli väga kriitiline avaliku sektori vohamise üle ning ühe tema tuntud ütluse järgi võis "ülekasvanud valitsusstruktuuri puhul võtta mistahes kolmetähelise kombinatsiooni ja üsna kindel olla, et see tähistab mõnd agentuuri või valitsusameti osa, mille võiks vabalt kaotada".

Koos tänavuse Nobeli majanduspreemia laureaadi Edmund Phelpsiga töötas Friedman kuuekümnendatel välja teooria, mis kummutas toonase arvamuse, et mõnevõrra kõrgema inflatsiooni sallimisega saab valitsus tööpuudust madalal hoida. Friedman näitas, et sellist otsest seost ei ole ning lõpuks kinnitas seda ka seitsmekümnendate aastate stagflatsioon - üheaegselt kõrge tööpuudus ja kõrge inflatsioon. Friedmani järgi sõltub inflatsioon eelkõige raha pakkumisest majanduses ning seda seisukohta aluseks võttes suutis toonane USA keskpanga juht Paul Volcker inflatsioonist võitu saada. Ülikõrgete intresside ja järsu majanduslanguse hinnaga. Põhimõtteliselt järgivad maailma suurimad keskpangad ka täna rahapakkumise kasvu, ehkki konkreetseid eesmärke selles osas ei seata.

Seitsmekümnendate aastatel sattus Friedman kriitika alla, kui tema ideid hakkas juurutama Tšiilis sõjavälise riigipöörde korraldanud Augusto Pinochet. Mitmete käsitluste järgi on Friedmani ideed nn Tšiili majandusime aluseks, kriitikute sõnul on edu tulnud ränga hinnaga. Ette on heidetud Friedmanile ka valitsuse igasuguse tegevuse demoniseerimist, ükskõik kui palju sellest kasu sündis või kui demokraatlikult see valitsus oli valitud.

Milton Friedman sündis 1912. aastal Brooklynis Euroopa immigrantide perekonnas ning kasvas üles vaestes oludes. Stipendium võimaldas tal õpinguid jätkata algul Rutgersi ja edasi Chicago ülikoolis, doktorikraadi sai ta 1946. aastal Columbia ülikoolist. Alates aastast 1946 kuni pensionile jäämiseni töötas ta Chicago ülikoolis professorina, kus ta oli juhtiv kuju vabaturu vaateid pooldava niinimetatud Chicago koolkonna mõtlejate seas.

Viimastel aastatel soovitas Friedman USA keskpangal üle minna inflatsioonieesmärgile, toetas USA sotsiaalkindlustussüsteemi reformi ning nõustas California kuberneri Arnold Schwarzneggerit. Ühtlasi kahtles ta avalikult Euroopa rahaliidu püsimajäämises. Friedman leidis, et eurole üleminek muudab majandusšokid poliitilisteks konfliktideks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. November 2006, 08:28
Otsi:

Ava täpsem otsing