IPOga teenib omanik topelt

Viimase aja Eesti avalike aktsiaemissioonide (IPOde) ülemärkimine ja sellega kaasnenud positiivne järelkaja näitab, et Eesti aktsiaturul valitseb kapitali küllus ja üldine optimism. See tähendab, et lähiaegade IPOd õnnestuvad suure tõenäosusega.

Optimistlik meelestatus IPOde suhtes pakub Eesti ettevõtjale võimaluse tõestada oma ettevõtte väärtust. Samas jääb talle võimalus müüa oma suurosalus pärast IPOt emissiooni märkimishinnast veelgi kallimalt.

Ettevõtte müügi puhul on müüja üheks suurimaks probleemiks, kuidas tõestada ostjale ettevõtte potentsiaalset väärtust. Eesti ettevõtete väärtus kannatab, kuna puuduvad võrreldavad ostu-müügitehingud, raamatupidamine on läbipaistmatu ning Eesti turg on noor ja piiratud. IPO on üheks kõige efektiivsemaks lahenduseks firma väärtuse tõestamisel, kui samas emiteeritakse suhteliselt väike osa aktsiakapitalist (näiteks viimase Eesti IPO puhul emiteeriti ainult 20% aktsiatest).

IPO õnnestumise korral on firma tegelik turuväärtus selgelt demonstreeritav. Samuti muutub firma tegevus börsil läbipaistvamaks ning annab täiendavat kindlust potentsiaalsele ostjale. Õnnestunud IPO saadab ostjatele signaali, et tegemist on julge ettevõttega, kes usub oma väärtusesse ja kel on selge tulevikuvisioon. See tõstab firma nii mõnegi suurema rahvusvahelise strateegilise või finantsinvestori jaoks võimalike ülevõtmiskandidaatide nimekirja tippu.

Sellist firma müüki nimetatakse kaheotstarbeliseks müügiprotsessiks (dual tracking). Analüüsid näitavad, et dual tracking-protsessi kasutades saavutatakse keskmiselt 25% kõrgem müügihind kui müües firma ilma vahepealse IPOta. Seega kaalub IPO käigus loodud "lisaväärtus" üles IPO ettevalmistuskulud. Samas tuleb arvestada, et IPOga kaasnevad kulutused on tihti mitu korda suuremad tasudest, mida makstakse tavaliselt ettevõtte müügiprotsessi nõustamise eest.

Lisaks pakub selline müügiprotsess võimaluse jätkata ettevõtte samaaegset jõulist laiendamist konkurentide agressiivse omandamisega, kuna pärast IPOt saab maksta ostetavate firmade omanikele oma aktsiatega, mitte rahas.

Kindlasti tasub dual tracking-lahendust kaaluda nii mõnelgi Eesti firmal, eriti ettevõtetel, mille väärtuse tõestamine potentsiaalsetele ostjatele on keeruline, kuna firmal on palju immateriaalset vara või on tegemist suhteliselt riskantse ja tundmatu tööstusharuga.

Autor: Marko Rudi