Vigade varjamine maksab müüjale hiljem kurjalt kätte

Enn Tosso 20. november 2006, 00:00

Klassikaks on muutunud juhtum, kui 1990ndatel müüdi korter kaminaga, millel puudus korstnaühendus. Müüja väitis, et kõik on korras ja kamin tõmbab hästi. Esimese kütmisega tuli pettus muidugi välja.

BRC Kinnisvara juhatuse liikme Eero Olanderi hinnangul on ostjal korteris varjatud puudusi avastades mitu võimalikku tegevusstsenaariumit. Ostja võib tehingu tagasi pöörata, korteri maha müüa, nõuda müüjalt tagantjärele ostuhinna langetamist, likvideerida viga oma kuludega või küsida selleks kompensatsiooni müüjalt.

"Kui korteri hind on alates ostuhetkest kuni varjatud vea ilmnemiseni märgatavalt tõusnud, ei ole tõesti rentaabel lepingust taganeda, sest tagasisaadava rahaga ei ole tõenäoliselt enam võimalik samadele parameetritele vastavat korterit leida," tunnistab Olander. Ka korteri müümine on sellises olukorras ebasoodne ning raskendatud. Kui kokkulepet ei saavutata, jääb ostjale alati võimalus pöörduda kohtusse.

Arco Vara Kinnisvarabüroo ASi elamispindade maakleri Maia Daljajevi sõnutsi antakse varjatud puuduste avastamiseks teatud aeg pärast korterivalduse üleandmist. Varjatud puudused on puudused, mis tekkisid enne valduse üleandmist ning millest müüja oli teadlik või pidi teadlik olema. "Tagasi pööratakse tehing samadel tingimustel kui osteti: ostja tagastab asja, müüja tagastab raha," ütleb Daljajev.

Ta möönab, et vahepealset hinnamuutust ei ole keegi kohustatud kompenseerima, mistõttu on kasulik ostetava objekti tausta võimalikult palju uurida.

Mul on kogemusi, et müüjad varjavad pahatihti vigu. Ent kummaline on, et isegi nn mainekate büroode maaklerid lähevad mänguga kaasa. Ka maakleril peaks sel juhul mingi vastutus olema.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:26
Otsi:

Ava täpsem otsing