1996: SMSe saatis vaid mõni üksik mobiil

Heigo Ensling 21. november 2006, 00:00

Aastal 1995 alustasid tööd esimesed Soome GSM-operaatorite laiendatud võrgud Eestis, esialgu täpsemalt Tallinnas. Samal ajal hakkasid GSM-telefone müüma tolleaegsed mobiiliärid - Levi ja Kuto, Sule, Freeline, Baltimore Eesti, Telmar.

Jaanuaris 1996 avasid oma GSM-võrgu Radiolinja ehk nüüdne Elisa ning Eesti Mobiiltelefon ehk EMT. Varem oli olemas kogu Eestit kattev NMT 450 sidevõrk, GSMiga algas digitaalse side ajastu.

Analoogvõrgus NMT 450 töötavad kantavad seadmed olid rasked, suured ja kohmakad. Selleks ajaks olid küll olemas juba ka esimesed NMT-taskutelefonid, aga alles GSM-mobiilide tulekuga muutusid telefonid väiksemaks ja kergemaks.

Esimeste mobiiltelefonidena saabusid Eestisse müügile Nokia (Mobira) 1010 ja Ericsson GH 172. Nende hind oli vahemikus 12 000 kuni 15 000 krooni.

Samal aastal jõudsid tarbijateni ka esimesed n-ö tegijad telefonimudelid - igamehe mobiil Nokia 2010 ning pisem ärimehe mudel 2110. Mõlemad püsisid tootmises ligi kaks aastat ja neid mudeleid kasutati veel päris pikka aega pärast tootmise lõppemist.

Mis on mobiiltelefonide arengus kümne aastaga muutnud? Esimestel mobiiltelefonidel oli telefoniraamat, kuhu mahtus 50-100 nime, mõni kallim mudel oli võimeline isegi lühisõnumeid saatma ning äratuskellana toimima. Aasta jooksul saabus müügile vaid paar-kolm uut mudelit.

Kui astuda nüüd mõnda mobiilipoodi, võtab silme ees kirjuks - telefone on klapiga ja klapita, liugklapiga ja hingedega. Mida võtta, mida jätta?! Eelmisel aastal jõudis ainuüksi Nokialt müügile üle 40 uue mudeli.

Proovime võrrelda tolleaegset tegijat Nokia 2110 praegu äriklassile mõeldud tippmudeliga Nokia E60. Neid käes hoides tunneme kohe, et uuem mudel on vanemast poole kergem. Samuti ei kannata mustvalge ekraan võrdlust värvilisega.

Tänapäevane mobiiltelefon asendab edukalt pihuarvutit, mida varem kalendrina ja märkmete tegemiseks kasutati. Siinkohal on paslik meenutada Nokia turundusjuhi lauset aastast 1996 - milleks mobiiltelefonile kell, kui käe peal on Rolex?

Nokia 2110 töötas kenasti ka modemina fakside vastuvõtmisel, kui see oli eelnevalt ühendanud faksiprogrammi sisaldava arvutiga. Veel sel aastal peaks mobiiltelefonis saama standardiks WiFi-kaart. Milleks maksta, kui bitte on võimalik ka tasuta alla laadida!

Õnneks ei pea juba mitu aastat muretsema selle pärast, kas ühte ja sama telefoni saab kasutada nii Ameerikas kui ka Aasias, uued telefonid on mitmesageduslikud. Ja peale võimaluse e-posti lugeda ja saata toetavad uuemad ärimudelid ka e-kirjas oleva manuse vaatamist ja redigeerimist - näiteks Wordis, Excelis või Powerpointis.

Ei praegusel ega ka kümne aasta tagusel Nokia tippmudelil pole kaamerat. Kuid ühel korralikul äriklassi mobiiltelefonil ei ole fotokaamerat vajagi - telefon on abivahend töö tegemiseks. Samas saab pikal lennureisil nautida oma lemmikmuusikat otse mobiili mälukaardilt.

Mobiiltelefonist on saanud multifunktsionaalne kaaslane, mis asendab juba praegu digikaamerat, muusikapleierit, pihuarvutit. Kuid mis kõige tähtsam - säilinud on mobiiltelefoni esialgne funktsioon ehk sellega saab helistada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:23
Otsi:

Ava täpsem otsing