Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iga töö jaoks oma pildiformaat
JPG - tänapäeval levinuim
JPG või ka JPEG (joint photographic experts group) on standardne pakitud formaat.
Enamjaolt kasutatakse JPGd internetikeskkonnas, kus määravaks teguriks on foto allalaadimise kiirus ning sellest johtuvalt pole oluline mitte pildi kvaliteet, vaid suurus.
Väiksemate multimeediarakenduste juures on laialt levinud ka JPG-formaadi lähisugulane, 256 põhivärviga formaat GIF (graphics interchange format).
Kuna inimsilm ei suuda väiksemaid värvidevahesid eristada, on originaalmõõdus pakkimata ja pakitud pildid pea ühetaolised. Vahe hakkab ilmnema siis, kui fotot digitaalselt redigeerida, suurendada, pöörata vms.
Arvestada tuleb, et JPG-vormingus pakitud pilte pole hea mõte mitu korda redigeerida või korrigeerida, kuna iga järgmine salvestus võib pildi kvaliteedi halvemaks muuta.
BMP - jäänuk Windowsi algusest
BMP-vorming ehk bitmap on Windowsi kasutajatele arvatavasti tuttav juba operatsioonisüsteemi Windows 3.0 aegadest. Tegemist on Microsofti enda loodud pildiformaadiga ning see ühildub enamiku Windowsi all käivituvate programmidega.
Kogenumate arvutikasutajate jaoks on BMP suhteliselt vihatud vorming, kuna see ei kasuta mingit pakkimissüsteemi ning võtab seetõttu omajagu ruumi.
TIFF teeb JPG-le silmad ette
TIFF (tagged image file format) on laialtlevinud formaat suure värvussügavusega piltide säilitamiseks.
Kvaliteedilt esineb TIFFe nii mustvalges kui ka maksimaalselt 24bitises kõrgsügavusega värvitoonides ning see annab JPG-le silmad ette ka pakitud kujul. Ühtlasi võimaldab TIFF laiahaardelisemaid kadudeta pakkimissüsteeme.
Peale eelneva lubab TIFF ühte faili salvestada mitu kujutist ning kiidetud on ka tema sobivust riistvaraplatvormidega.
RAW - toorpilt professionaalile
Paljud professionaalsed fotograafid loevad korraliku pildi saamise ja edasise töötluse puhul ainuõigeks valikuks RAW-vormingut. See vorming nõuab ent hilisemat n-ö molberti taga istumist, kuna RAWs on pildikujutis täpselt selline, millisena tajub seda aparaadi sensor pildistamishetkel. Tavaline pildivaatlusprogramm seda vormi reeglina ei tunne. Sealt on RAW ka oma nime saanud (ingl k raw - toores).
Tavakasutaja jaoks ei jää kõrgresolutsioonis JPG oma kvaliteedilt RAW-le eriti alla. Kui teie eesmärgiks on teha ühe päeva jooksul võimalikult palju pilte, pole mõtet RAW nimel pingutada.
Autor: Andres Kruusimäe