Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kes tahaks Tallinkis töötada

Merle Rihma 21. november 2006, 00:00

Tallink on oma ebaeetilise juhtimisstiiliga teinud karuteene mitte ainult oma praegustele töötajatele ja aktsionäridele, vaid kahjustanud ettevõtte võimalusi ka uute töötajate ja aktsionäride leidmisel.

Tänapäevased juhtimisstiilid nagu tulemus- ja teadmusjuhtimine, intellektuaalse kapitali juhtimine keskenduvad ainult ühele väärtusele - see on töötaja, kes on firma tegelik kasumitootja. Ettevõte on just nii edukas, kui targad, efektiivsed ja motiveeritud on tema töötajad. Rootsi Ericsson on käivitanud tippspetsialistide leidmiseks ülemaailmse kampaania, sest konkurentsieelis on ettevõttel, kellel on võimekamad, haritumad ja pühendunumad töötajad.

Paraku Eesti juhid sageli ei taju oma siseklienti kui maine kujundajat ja info kandjat. Mille põhjal valisid abituriendid äsjases uuringus välja need ettevõtted, kus nad kunagi töötada sooviksid? Tõsi, Tallinkit selles nimekirjas polnud.

Põhjus ei ole nende firmade parimates teenustes, kõrges palgas või toretsevates reklaamides. Vaevalt, et abituriendil nt Pricewaterhouse Coopersiga mingit sidet ongi. Määrav on ettevõtte maine, mida kujundavad selle töötajad ja koostööpartnerid.

Oleme harjunud kulutama turundusele ja reklaamile miljoneid, samas jätame kasutamata mõjukad kanalid. Emotsionaalne ja praktiline intelligentsus töösuhetes on topelt kasulik.

Esiteks, rahulolevad ja hästi koheldud töötajad on efektiivsemad, panustades ettevõttesse palumatagi rohkem kui vaja. Teiseks kujundab rahulolev lojaalne töötaja ettevõtte mainet väljaspool tööd.

Meil kõigil on lähedased ja tuttavad. Inimesed räägivad tavaliselt asjadest, mis neid liigutavad, muretsema panevad või heameelt teevad.

Ühiskond huvitub kas väga headest või veidigi halvamaigulistest juhtumitest. Keskpärasus ei müü! Juhid, mõelge, mida teie töötajad ja koostööpartnerid firma kohta räägivad, mis sõnumit edasi kannavad!

Lausreklaamiga võib ju tooteid ja teenuseid paremale järjele upitada ning kliente meelitada, aga siseklienti mõjutab vaid tegelikkus. Ja õigupoolest: mis vahe on, kas anda pasunasse oma töötajale või kliendile, kahju suurus sellest märkimisväärselt ei olene.

Või kuidas suhtub ettevõttesse inimene, kes teenuseid- tooteid jaeturul ei kasutagi. Ometi on ühiskonnas kuulda, mis toimub TNTs või Hansapangas ja miks need ettevõtted on noortele sageli unistuste tööandjateks.

Tänastes tööjõuturu tingimustes, kus häid spetsialiste otsitakse tikutulega ja headhunting'us ei ole midagi erakordset, tundub Tallinki väidetavalt pikaajaline töötajate ebaeetiline kohtlemine kas lausrumalusena või ülima matslikkusena. Võimalik, et on tegu kahe nähtuse kooseksisteerimisega. Kodulehel seisab aga hulgaliselt tööpakkumisi…

Pole kahtlust, et Põhjamaade silmis, kus selline töötajate kohtlemine on eriti šokeeriv, on kogu Eesti ärimaailmale pandud taunitud uusrikkuri ülbuse pitser, mis mõne aja pärast küll õnneks päevakorrast maha võetakse, aga jälg jääb. Midagi pole parata: nagu tõeliseks intelligendiks saab ennast pidada alles kolmanda põlvkonna intelligent, nii ka rikas oskab olla alles kolmanda põlvkonna rikas - ta on oma rikkusest üle.

Igal ettevõttel lasub lisaks eesmärgile kasumit teenida ka kohustus olla sotsiaalselt vastutustundlik, ja seda nii oma töötajate, oma riigi kui ka naaberriikide ees.

Eetilistest väärtustest kantud juhtimine on vältimatu pikaajalist edu taotlevatele organisatsioonidele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing