Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kruiisisadam ootab laeva

Harry Tuul 21. november 2006, 00:00

Kolm Saaremaa sadama töötajat ja turvamees on sel aastal näinud seitset kruiisilaeva, millel seilas 4909 reisijat, kuid mitu neist maabus, pole teada. Algselt oli plaanis kümmekond külastust, kuid kahel korral segas ilm ja ühel juhul läks kruiisikorraldaja pankrotti.

Riigile kuuluv Tallinna Sadam on projekti investeerinud 135,25 miljonit krooni, millele lisanduvad tee-ehitus ja muud tööd. Seega kokku ligi 200 miljonit krooni. Regionaalarengu soodustamise sildi all rajatud sadama tasuvusaeg on 30-35 aastat. Sadama majandamiskulusid omanik ei avalda.

Aprillis sadamaehitust vaatamas käinud majandusminister Edgar Savisaar väitis, et sadam on kogu Lääne-Eesti arengumootoriks ning toob töökohti ja investeeringuid. "Eestis on vähe niisuguseid paiku, kuhu valitsus korraga nii palju raha paneks," rääkis Savisaar toona ajakirjanduses.

"Meie jaoks on Saaremaa sadam äriprojekt, millel on ka regionaalne tähtsus, kuid mis peab ennast majanduslikult ära tasuma," ütles Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand, kuid lisas, et sadama üsna pika tasuvusajaga on arvestatud. "Saaremaa on just turismi seisukohalt väga atraktiivne koht ning me usume, et koostöös kõigi osapooltega on võimalik sadama abil Saaremaad rohkem tutvustada ja sedakaudu ka regiooni majanduselu arendada," rääkis Kaljurand.

Olulist reisijate lisa oodatakse regulaarliinidelt, kuid kes, kuhu ja millal sõitma hakkab, pole teada. Tallinna Sadama teatel tehkase praegu eeltööd võimaliku laevaliini avamiseks Saaremaa ja Turu vahel. "See sõltub sellest, kas leiab sobiva laeva ja piisavalt riskialti investori, sest kindlasti ruttu ta tagasi teenima ei hakka," märkis Arensburg Reiside juhataja Margus Mölder.

Nii jääbki teadmata, miks on äriettevõte investeerinud suure hulga raha vähetulusasse sadamasse.

"Oleme ka ise küsinud Tallinna Sadama eelmistelt juhtkondadelt samu küsimusi - mis on Saaremaa sadama mõte ja kas on olemas selle projekti majandusliku põhjenduse uuring. Vastuseid saanud ei ole. Nii jäigi vaid arvata, et otsus ehitada sinna sadam tugines poliitilistele, mitte majanduslikele kaalutlustele," rääkis Sadamaoperaatorite Liidu tegevjuht Ago Tiiman. Tema arvates tõestab see, et riigile ei ole Tallinna Sadam tavapärane äriettevõte, vaid riikliku sotsiaal- või regionaalpoliitika elluviimise asutus.

Seda enam, et kuna sadam on ehitatud reisisadamaks, ei liigu sealtkaudu kaubavoogusid, ja Tiimani sõnul pole sadamaoperaatorid huvitatud seal tegutsemisest.

Endise Tallinna Sadama juhi Riho Rasmanni selgitusel eeldab kaubavedu raudtee olemasolu või lähedal asuvaid metsavarumise või kaevandamise kohti, mida Saaremaal ei ole.

"Kui vaadata natukenegi Eesti kaarti, on Saaremaale vedu kõige pikema autotranspordiõlaga tegevus, elik suure tõenäosusega ebarentaabel," ütles Rasmann, kelle sõnul võib parimal juhul regulaarliini avanedes sealtkaudu liikuda piiratud kogus ro-ro-kaupa. "Igal juhul on näiteks Tallinna piirkonna sadamatest suvalisse Eesti punkti lühem tee kui Saaremaa sadamast," lisas ta.

Endise Tallinna Sadama juhi Riho Rasmanni sõnul on praegu veel liiga vara Saaremaa süvasadama ärilist kasu hinnata.

Kas Saaremaa sadamal on perspektiivi?

See, et 2006. aastal käis sadamas vist alla 10 laeva, ei näita veel, et sadamal pole perspektiivi. Mäletatavasti sai sadam valmis alles juunis. See, et juba 2006 sinna ka laevu saadi, on isegi uskumatu, sest teatavasti pannakse kruiisilaevade graafikud paika ligi aasta ette.

Kuidas suhtute arvamusse, et Saaremaa sadama rajamine pole majanduslikult põhjendatud?

Nõukogu ei võtnud ühtegi otsust vastu ilma tasuvusarvutusi nõudmata ja neid analüüsimata. Loomulikult pole naftatransiidiga võrreldes tasuvus sarnane. Sadama nõukogu aktsepteeris otsuse tegemisel juhatuse esitatud arvutusi ja pikemat tasuvusaega kui tavalisel transiidiprojektil.

Mida arvate väitest, et tegemist on puhtalt poliitilise otsusega?

Kui vaadata sadama nõukogu selleaegset koosseisu - Kalev Kallo, Elmar Kruusma, Andrus Kuusmann, Madis Müller, Toivo Ninnas, Neinar Seli, Erik Terk, Toomas Vitsut -, siis üle poole nendest tegutses aktiivselt ka poliitikas. Nii et sellest lähtudes oli iga sadama otsus natukene poliitiline, aga alati lähtuti otsustamisel tasuvusarvutustest.

Süvasadama rajamise ajal Tallinna Sadama nõukogu liige olnud Erik Terk ei kahtle selle vajalikkuses.

"Kalkulatsioonid näitasid, et see on majanduslikult tasuv projekt. See, et tal on ka regionaalne mõju, on omaette lugu," ütles Eesti Tulevikuuuringute Instituudi direktor Erik Terk. Ta lisas, et kasu Saaremaale sõltub eelkõige sellest, kas ja mida suudavad kohalikud ettevõtjad turistidele müüa.

Loomulikult on positiivne, et sadam valmis sai. Ega seda olegi oodata, et ta kohe suure mürinaga käima läheb. Enne tuleb tööd teha ja vaeva näha. Eks me ikka ootame sadama arengut. Kui meil avati Ventspilsi liin, tuli meile juurde 10 000 lätlast ja muid rahvaid. Seda on väga raske hinnata, mis tulevikus võib saada. Prognoos 30-40 laeva, ehk umbes kümne aasta pärast suudame selle ära täita. Sinnamaani peab leppima paarikümne laevaga. See sõltub ka sellest, kuidas me suudame maapealset teenust parandada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing