Kallim viilkatus peab vastu kauem aega

Siim Sultson 22. november 2006, 00:00

"Katusetüübi valikul sõltub kõik rahadest. Näiteks viimase kolme aasta jooksul on ehitusmaterjalide hinnad tõusnud 80%, samuti tööjõu hind," hoidub ühest retsepti andmast Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli erakorraline professor Karl Õiger.

Tema arvestuse järgi maksab lamekatuse renoveerimise ruutmeeter praegu orienteerivalt üle 800 krooni, selle viilkatuseks ehitamine on 1,3-1,4 korda kallim.

Lisaks tuleb lamekatuse aluskonstruktsioonile viilkatuse rajamisel ventilatsioonikorstnad ja muud püstikud kõrgendada, seega näha neile kõigile ette väljaviigud. Lamekatusel aga piisab nende renoveerimisest, korrastamisest. Liiatigi kulub viilkatuse tegemisel massiliselt puitu sarikatele ja muule. "Mina soovitan kavasid esmalt linnaosa arhitekti ja ehitajaga arutada - kuidas antud piirkonda viilkatus sobib ja kui teostatav ning tasuv see on," paneb viilkatuse soovijatele südamele Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Kui viilkatuse rajamisel ei toimu mingit reaalosa muutust, siis võiks üldkoosolek anda tema hinnangul nõusoleku.

Näiteks kui viimase korruse elanikele lubatakse viilkatuse aluse ruumi arvel oma kortereid suurendada või kavandatakse uued korteriomandid, siis tasuvad selle lahenduse eest nemad. Kui läheb reaalosa muutmiseks, siis peavad ühistus kõik nõus olema ja müügitehingu notariaalselt vormistama. "Sest ühtede reaalosa väheneb, teiste oma suureneb," selgitab ta viilkatuse rajamise õiguslikke nõkse.

Samas kuulub Õigeri kinnitusel lamekatus rohkem lõunamaisesse arhitektuuri. Põhjamaades on ka kõrgetel hoonetel viilkatus, juhib paremini ära vihmavee ja lume.

Lamekatustel on parapetid tihti väga kõrged, et varjata liftišahte. Kuid suure lumesajuga saab selline katus kausina lund täis. Nõukogude ajal kontrolliti Õigeri meenutusel lamekatuste konstruktsioone kaks korda aastas. Sügisel uuriti, kas need on talveks valmis. Kevadel vaadati, mis pärast rasket talve sai. Nüüd on hea, kui tutvutakse katusega kahe aasta jooksul.

Suurimaks katsumuseks talvel peab ta lumikatte päevast sulamist ja öösist külmumist, misjärel moodustub koormav mass.

"Araabia Ühendemiraatides tuiskab natuke liiva, kuid meil sajab parapettkatus kui kauss lund täis," toob ta välja lamekatuse sobimatuse meie kliimasse.

Lamekatuse tegemine on Õigeri seletusel täpne töö: parapetid ja vihmavee ärajooksud peavad olema ülitihedad. Ei tohi olla lohke, muidu imbuvad püsiloigud läbi katusekatte ühenduste.

Vihmavee ärajooksud tuleb hoida puhtad, siis ei muutu katus basseiniks.

Mart Port, endine Eesti NSV Arhitektide Liidu esimees (1955-79), mitmete paneelmagalate arhitekt
Kui nad on korralikult tehtud, siis las käia. Viilkatused annavad võimaluse mahutada lisaüürilisi. Nii saab üüriline pinna, kuid kohustub rahastama viilkatuse rajamist. Nii saab maja korraliku siinsele kliimale vastava katuse.

Kui viilkatused on arhitektiga ja teiste instantsidega kooskõlastatud, siis Jumal nendega. Isegi on hea - nii mitmekesistatakse paneellinnakute ilmet.

Tenno Elkind, MTÜ A&B Haldusühendus
Tallinna Tammsaare tee 73 korteriühistu võttis viilkatuse ehitamise otsuse vastu üldkoosolekul. Viilu peeti meie kliimasse sobivaks ja ilusamaks. Ehkki kalkulatsioonide järgi oli lamekatuse renoveerimine poole odavam.

Võtsime Hansapangast laenu ning osalt finantseerime ise. Töö maksab 1, 9 miljonit krooni. Alustasime augustis ja lõpetame detsembris. Uue viilu alla jätame külma pööningu. Vana lamekatuse soojustame pealt ära.

Martti Preem, Tallinna linnavalitsuse üldplaneeringute teenistuse planeeringute osakonna juhataja
Nii lamekatuse renoveerimisel kui ka viilkatuse ehitamisel tuleb taotleda ehitusluba, sest ehitusseaduse järgi on eriti viimane maja välispiirde muutmine.

Viilkatuse ehitamisel tuleb esmalt taotleda linnavalitsusest projekteerimistingimused. Alles siis selgub, kas viilkatust saab teha antud piirkonnas. Näiteks Õismäel ei luba me viilkatuseid piirkonna arhitektuurilise terviku nimel. Tegelikult tänapäeval ei ole üldse põhjust lamekatust viilkatuseks ümber ehitada. Nüüdse rullmaterjali garantii on 20-25 aastat. Lisaks on viilkatuse tegemine kaks korda kallim. Samas rikub see maja algse arhitektuurilise ilme.

Probleem tekkis 1980. ja 1990. aastate vahetusel, kui vanu lamekatuseid parandati räpakalt ja viilkatus oli reaalne lahendus. Praegu on Tallinnas lubatud viilkatus vaid 5-korruselistel majadel, ka neil eelistame hoopis kelpkatuseid. 9-korruselistel ei luba me viilkatuseid teha. Viimasel oleks siis eriti totter müts peal!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing