Koidula maaomanikel tuleb maast loobuda

Eelmise nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotluse sundvõõrandada Koidula raudteepiirijaama arendusalasse jäävad 13 kinnistut ning anda need üle ASile Riigi Kinnisvara (RKAS). Majandusministeeriumi pressiesindaja kinnitusel saadavad nad asjaosalistele ametliku teatise paari päeva jooksul.

"Meie kohustus on teha tehniline töö ehk lähema kümne päeva jooksul mõõta ja tähistada kinnistutel võõrandatava osa piirid," rääkis RKASi Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld. "Seejärel saab kohtutäitur asuda hindama maid ja neil asuvate metsade väärtust."

Leinfeld rääkis eile Koidula piirijaama tulevikust suuremale auditooriumile Värskas toimunud Põlvamaa arengukonverentsil. Oma ettekandes käsitles ta piirijaama finantseerimist, mitte sundvõõrandamist. Leinfeldi sõnul on algselt umbes 700 miljoni kroonine projekt tänaseks kallinenud kolmandiku võrra.

"Ei ole mõistlik hakata Euroopa Liidust taotlema uut rahastamist, vaid piirijaam tuleks kiiresti valmis ehitada Eesti omavahenditega," ütles Leinfeld eile arengukonverentsil. "Töötav piirijaam tooks riigile aastas sisse 200-300 miljonit krooni."

Kuigi RKAS pakkus maa eest võrreldes piirkonna turuhinnaga tunduvalt kõrgemat hinda, pidas osa kinnistuomanikke seda ikkagi liiga madalaks. RKASi pakutud keskmine hektari hind oli 95 000 krooni.

Osa maaomanikest keeldus oma maad müümast põhjusel, et tahab vastu saada samaväärset asendusmaad. Need aga, kes on maaomanikeks saanud kinke või pärandi teel või erastanud vaba metsamaad, lasevad oma maa meelega sundvõõrandada, sest sellisel juhul vabanevad nad tulumaksukohustusest.