Ravimifirmad piiravad arste

Mõjutusvahenditeks on andmete hankimine väljakirjutatud ravimite kohta, koolituste kinnimaksmine ja ravimite kliiniliste uuringute pakkumine.

Võimalustest ohtlikem on see, et retsepte kirjutanud arstide nimed ja haigete isikukoodid on infotehnoloogiliselt kättesaadavad kahele erafirmale, kes müüvad ravimitootjatele müügiraporteid. Üks neist on seotud suurima ravimite hulgimüüja Magnum Medicaliga ja teine on rahvusvahelise uuringufirma IMSi Eesti esindus.

Alljärgneva loo valmimiseks on räägitud ligi 40 inimesega, kuid paljud neist soovisid jääda anonüümseks.

Infolekke võimalus tekib tarkvara RAX kaudu, mida kasutab kolmveerand arvutitega varustatud apteekidest. RAX on paigaldatud nii Magnumiga seotud kui ka tema konkurendi Tamro apteekidesse.

RAXi müüb apteekidele Apteekide Infotehnoloogia OÜ. Viimane on formaalselt Magnum Medicalist lahus, kuid asub Magnumi tütarfirmadega samal aadressil.

Kui annate apteekrile oma retsepti, sisestab ta kõik andmed, ka teie isikukoodi ja arsti koodi RAXi andmebaasi. Öösiti saadab arvuti kõik peale isikuandmete edasi keskserverisse, mis asub Apteekide Infotehnoloogia juures.

Apteekidel on andmekaitse inspektsioonist võetud delikaatsete isikuandmete töötlemise luba, aga Apteekide Infotehnoloogial luba pole. Samas haldab ta kogu süsteemi. Paar küsitletud apteekrit ei olnud kuigi kursis, mida RAXi programm võimaldab või kuidas sealt andmeid edastatakse.

Ravimiameti ega andmekaitse inspektsiooni töötajad ei ole RAXi turvalisust uurinud. Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs lubas Äripäeva küsimuste peale suuremate apteekidega seotud infovoogudega lähemalt tutvuda.

Apteekrite seas andmekaitsekoolitusi läbi viiv andmekaitse inspektsiooni töötaja polnud RAXist kuulnudki.

Apteekrite liidu esinaine, Paide apteeker Kai Kimmel ei valinud RAXi, kuna tema IT erialal töötava poja hinnangul ei püsi andmed seal piisavalt turvaliselt. "Parem, kui nad edasi ei liiguks," sõnas Kimmel.

RAXi pakkuv Apteekide Infotehnoloogia OÜ kuulub Siim Uibokandile, kes on ka Magnumiga seotud Apteekide Koostöö OÜ nõukogus. Selle firma üks aktsionär on OÜ Holofernes, mis kuulub Aivar Linnamäele, kes oli pikka aega Magnumi nõukogu liige. Aivari vend Margus Linnamäe on Magnumi üks omanikke.

Siim Uibokand rõhutas, et isikuandmed jäävad apteeki. "Ehkki apteekritel poleks üldse vaja isikukoode säilitada," lisas Uibokand.

Nii Apteekide Infotehnoloogia kui ka Tamro müüvad ravimitootjatele aruandeid, kui palju iga apteek või haigla ravimeid ostab. Tamro andmebaas maksab umbes 7000 krooni kuus ja ravimifirma saab osta vaid enda müüginumbreid. Loov ravimiesitleja läheb selle nimekirjaga piirkonna arste külastama.

Sel sügisel hakkas ka rahvusvaheline meditsiiniandmete uuringufirma IMS apteekritelt küsima retseptiandmeid: ravimikoodi, arsti eriala ja mitu ühikut ravimit on müüdud. IMS müüb andmed hiljem ravimifirmadele.

Ühe Tallinna Pereapteegi anonüümseks jäänud juhataja rääkis, et ega ta täpselt aru saa, mis numbrid IMSi kätte jooksevad. IMSi spetsialist näitas korra, kuidas liidest käivitada, ja ütles, et isikuandmed jäävad maha. "Mina ise vajutan kord kuus nende ikoonile, et andmed edasi läheksid."

IMSi lahenduse välja töötanud Priit Karton kinnitas, et projekti turvalisuse asjus konsulteeriti juristiga ja apteekidega sõlmitakse konfidentsiaalsuse lepingud.

Tema sõnul on isikuandmete leke seetõttu võimatu. Karton on RAXiga konkureeriva apteegitarkvara Hansasoft looja. Hansasofti andmed jäävad apteeki, kuna Kartoni sõnul puudub vajadus neid kuskile edasi saata.

Apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Venda on IMSile andmete edastuse osas kahtleval seisukohal, pealegi pole IMS seda liiduga kooskõlastanud, ühel varasemal uuringuprojektil on kooskõlastus olemas.

Kuigi seaduslikult arstide kohta andmeid hankida ei saa, üllatavad ravimiesitlejad arste sellega oma visiitidel.

"Ravimifirma esindaja teatas mulle, et neil on olemas täpne info, millist nende rohtu mina olen kirjutanud ja kui mitu retsepti," meenutas Tallinna tuntud perearst. Kõik Äripäeva küsitletud seitse arsti tunnistasid, et on ravimiesitlejatelt sama kuulnud.

"Info lekkimine pole uudis ja on väga vale asi," rääkis ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs. Ravimiseadust täiendati info lekkimise tõttu 2005. aastal keeluga apteekidest kolmandatele isikutele delikaatsed isikuandmeid anda. Üks endine ravimiesitleja kinnitas, et infot saab apteekritelt isiklike kontaktide kaudu. Apteekide juhid eitavad seda, pigem on tegu õnneotsijatega.

"Vahel küsivad ravimiesitlejad otse, et andke selle või teise arsti kohta andmeid," rääkis Rakvere Viru Pereapteegi üks omanikke Aime Teder.

Paide apteekri Kai Kimmeli sõnul on ka neilt üritatud küsida, milline arst kirjutab kõige rohkem mingit ravimit. Ühtegi kaebust info lekkimise kohta pole apteekrite liit arutanud.

Arstide ühe mõjutusvahendi, kliiniliste uuringute osas on Eesti Lätist ja Leedust kaks korda ees.

Kui kõrvutada esikümne nimekirju neist, kes tellivad Eestist rohkem ravimite kliinilisi uuringuid ja kes müüvad siin kõige rohkem ravimeid, korduvad samad ravimitootjad. Need on Euroopa suuremad ravimifirmad.

Rahvusvahelised tootjad saavad Eestis nautida kolme hüvet: viia läbi uuringuid heade ja keeleoskusega arstide abil, teha seda natuke odavamalt kui Läänes ning samal ajal kirjutavad arstid välja nende teisi ravimeid, kuna neil on hea koostöö.

Seosest kliiniliste uuringute ja ravimite väljakirjutamise soovi vahel rääkis anonüümsust soovinud ministeeriumiametnik, kelle abikaasa on kliinilisi uuringuid tegev arst. "Enne järgmise uuringu pakkumist on tulnud ravimifirma esindaja pärima, kuidas on lood meie ravimite väljakirjutamisega," kirjeldas ta.

Haigekassa ravimiosakonna juhataja Mari Mathieseni kinnitusel mõjutab arsti retsepti kirjutamisel positiivne seos konkreetse ravimifirmaga. "Vaevalt, et sellele keegi ametlikku kinnitust saab esitada, sest seda oleks alati võimalik vaidlustada - uuringuid teevad just suuremad firmad ja on igati loogiline, et nende võimalused turundustegevuseks on ka paremad," lisas Mathiesen.

Sel aastal liigub Eestis ravimite kliiniliste uuringute vallas kuni 200 mln krooni, hindas luude hõrenemise raviviise uuriva Pärna Kliiniku juht Ivo Valter. Igal aastal algatatakse Eestis umbes 60 uuringut ja katsetustega alustab 4000 inimest. Üks uuring võib kesta mitu aastat.

Meie arstidele makstakse uuringu eest küll vähem kui Läänes, aga ikkagi hästi: olenevalt uuringust kakssada kuni mitu tuhat eurot patsiendi kohta. "Palju makstakse, seda keegi ei ütle, aga alati lähtutakse konkreetse riigi palgatasemest," kinnitas Tartu ärimees Neinar Seli, kes on ravimiuuringuid vahendava Quintiles Estonia OÜ juhatuses. Ivo Valteri sõnul lähtutakse õiglase tasu printsiibist.

Patsiendid raha ei saa, kinni makstakse sõidukulud arsti juurde ja vahel sümboolne summa kaotatud tööpäeva eest. Vaid uuringu I faasi puhul, kus osalevad terved inimesed, makstakse päevatasu. Eestis on see keskmiselt 100 kr tund.

Meie arstid teevad rohkem II ja III faasi ravimiuuringuid, kus uusi ravimeid neelavad haiged inimesed. Samal ajal käivad katsetused edasi loomade peal ja kui midagi juhtub, uuringud katkestatakse.

IV faasi uuring sarnaneb turundusega, kuna uuritakse juba müügil olevate ravimite mõju. Meditsiinieetika komitee lükkab mõnegi sellise tagasi, sest reklaam kumab liiga läbi, rääkis Tartus asuva eetikakomitee esimees professor Lembit Allikmets.

Ravimiamet on tagasi lükanud ka teisi uuringuid, tulenevalt riskist osaleja tervisele või uuringu teadusliku väärtuse puudumisest, ütles Katrin Kiisk ravimiametist.

Kõige rohkem ravimiuuringuid Eestis teeb ravimikontsern GlaxoSmithKline (GSK), kes on ka ravimimüügis esikohal, omades 7,7% suurust turuosa.

2005. aastal oli GSK-l siin pooleli 21 ravimiuuringut, uuringutes liigub 20-30 mln krooni. "Neid asju ei saa mingil viisil siduda," eitas seost uuringute ja müügiedu vahel firma meditsiiniosakonna juhataja Toomas Pruunsild. GSK-l käib koostöö kuni 200 arsti ja meditsiiniõega, uuringutes on hõivatud tuhat inimest. "Kui me pakume seinast seina ravimeid, on paratamatu, et neid ka välja kirjutatakse," selgitas ta.

Pruunsillal ei olnud teada hetkel ka ühtegi legaalset viisi, kuidas ravimifirmad võiksid saada andmeid arstide kirjutatud ravimite kohta.

Firma tegevjuht Akshay Mody lisas, et GSK tegevuse nurgakivideks Eestis on arstide võimalikult professionaalne teavitamine nüüdisaegse ravi võimalustest ja seda lähtudes eetika printsiipidest.

Rahvusvahelise ravimitootjate liidu projektijuhi Mari Levo sõnul võib arvata, et arstid kirjutavad samade firmade ravimeid, kus nad saavad head kliiniliste uuringute tulemused. Hiljem saatis Levo e-kirja, kus oli paksus kirjas lause: Kliiniliste uuringute tegemine ja ravimite väljakirjutamine on teineteisest lahutatud.

Suurtes haiglates on juhtkond seadnud ravimiuuringutele piirangu. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ei lubata arstil võtta üle kolme uuringu korraga.

Haigla teenib samuti uuringute pealt, aga vähem, kui professor Allikmetsa hinnangul võiks teenida. Põhja-Eesti Regionaalhaigla saab sel aastal 2,5 mln krooni, mis suunatakse arstide koolitusse. Suurim uuringukeskus Eestis, Tartu Ülikooli kliinikum teenib 4,5 mln krooni.

Pärnu endokrinoloog Liina Viitas tegeleb töö kõrvalt rohkem kui kolme uuringuga, temale piiranguid pole. Päeval, mil me suhtleme, on doktor Viitas ametis uuringuandmete edastamisega ravimifirmale.

"Kohutavalt palju tegemist ja paberite täitmist," nentis ta. Ravimifirma on andnud talle uuringu ajaks eraldi sülearvuti, millega andmeid edastama peab. "Jah, mul on siin õige mitu sülearvutit reas, iga uuringu jaoks oma," kirjeldas Viitas. Tal on uuringutes sadakond haiget, peamiselt suhkruhaiged. Esimese uuringuga alustas ta 2000. aastal ja see ravim ei olegi veel müügile jõudnud. "Osa ravimiuuringutes meie patsientidel proovitud ravimeid on aga turul ja väga edukalt kasutuses. Ka patsiendid on rahul, et saavad jätkata sama raviga," sõnas Viitas.

Üks tema uuringutes osalev diabeetikust naispatsient rääkis, et võtab juba paar aastat igal hommikul valgest nimetust purgist pruuni tabletti ja see on aidanud tema veresuhkru alla lüüa. Mingeid hüvesid ta ravimifirmalt saanud pole, aga osaleb uuringus seetõttu, et tihemini arsti juurde pääseda, ning usaldab uut ravi.

Ravimiameti seisukoht on, et väljakirjutajate andmete andmine apteegist ükskõik kellele, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel Eesti Haigekassale, on lubamatu ja nende andmete kasutamine ravimite müügiedenduses on ebaeetiline.

Vastavalt Apteekide Infotehnoloogia juhtkonna antud andmetele säilitatakse nii patsientide isikuandmeid kui ka väljakirjutaja andmeid apteegis ning need ei liigu kesksetesse andmebaasidesse. Samuti ei sisaldu need andmed väidetavalt pärast ravimiseaduse vastava piirangu jõustumist kommertseesmärgil kasutatavate päringute teabe hulgas.

Meie võtsime RAXi oma apteekides kasutusele kolm aastat tagasi, kuna turul muid häid programme polnud. Enne palusime audiitorfirmal KPMG teha väga põhjaliku riskide minimeerimise auditi. Meie apteekide andmeid ei näe mitte keegi peale meie enda. See on kirjas lepingus ja karistused on küllalt karmid. Ideaalis oleks muidugi hea, kui selliseid süsteeme haldab ja pakub mõni riigistruktuur, näiteks Haigekassa, aga ka praegu ei näe ma ohtu, kuna lepingud on väga hästi meie kasuks sõlmitud.

Meie Terve Pere Apteek OÜ on valinud oma apteekide majandusprogrammiks RAXi. Täpsustuseks olgu öeldud, et RAX kuulub ettevõttele Astronoomilised Kassasüsteemid (omanikud Erik Jõeveer ja Taimar Kallari, toim.).

RAXi turvalisuses ei ole meil põhjust kahelda, nimetatud programm on olnud apteekides kasutusel juba aastaid. Andmete "kogemata" kuhugi sattumine on välistatud, sest programm ise ei saada mingeid andmeid. Kellele ja milliseid andmeid saadetakse, otsustab ikka iga apteegi omanik.

Tuleks teha tööd selles suunas, et delikaatsed isikuandmed, mida apteek tegelikult oma töös ei vaja, apteegist kaoksid.